Itaalia · Alessandro Manzoni 150. surma-aastapäev

Väljalaskekuupäev15. mai 2023

Kogutiraaž3 000 000

ELi maksimum3 000 000

Väljaanded4

Äärekiri2 ★ × 6, vaheldumisi püsti/tagurpidi

Pealdis a olev tekstRI / 1873-2023 / ALESSANDRO MANZONI / R / AV

DisainerAntonio Vecchio

RahapajaInstituto Poligrafico e Zecca Dello Stato, Roma

Väljalaske puhul

Münt meenutab Itaalia kirjaniku Alessandro Manzoni 150. surma-aastapäeva. Motiivil on teda kujutatud poolprofiilis, lähtudes tema portreest 1967. aastal välja antud 100 000 liiri rahatähel. Kujutist täiendavad aastaarvud „1873–2023“ ja kiri „ALESSANDRO MANZONI“.

Motiiv

Mündil on kujutatud Alessandro Manzoni poolprofiilis portreed, mis järgib itaalia kirjaniku kujutist 1967. aastal välja antud 100 000-liirisel rahatähel. Vasakul on „RI“, Itaalia Vabariigi akronüüm, selle all aastaarvud „1873-2023“ (1873 on kirjaniku surma-aasta ja 2023 mündi vermimise aasta) ning piki mündi sisemist serva kaarjalt kiri „ALESSANDRO MANZONI“. Paremal on vermitud täht „R“ kui Rooma rahapaja tunnus ja „AV“ kui kujundaja Antonio Vecchio initsiaalid.

Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.

Taustateave teema kohta

Alessandro Manzoni sündis 1785. aastal Milanos ning tegutses luuletaja, näitekirjaniku, romaanikirjaniku ja esseistina. Tema elu langes aega, mil Itaalia poolsaar oli poliitiliselt killustunud ning osa Põhja-Itaaliast oli esmalt Prantsusmaa, hiljem Austria võimu all. Manzoni toetas Risorgimento rahvusliku ühinemise liikumist. Pärast Itaalia kuningriigi asutamist nimetati ta senaatoriks.

Tema tuntuim teos on ajalooline romaan *I promessi sposi* („Kihlatud“). See jutustab Renzost ja Luciast, kelle kavandatud abielu takistab kohalik võimukandja. Tegevus toimub 17. sajandi Lombardias Hispaania võimu taustal, sotsiaalse viletsuse, rahutuste ja Milano katku ajal. Romaan seob väljamõeldud tegelased ajalooliste sündmustega ning käsitleb muu hulgas võimu kuritarvitamist, õigust, vastutust ja usulist usku.

Teosel oli eriline roll ka keeleajaloos. Manzoni ajal ei olnud piirkondlike murrete kõrval veel igapäevaelus üldiselt kasutatavat itaalia kirjakeelt. Manzoni töötas romaani ümber omaaegse Firenze keelekasutuse eeskujul. Seda redaktsiooni hakati kooliõpetuses laialdaselt kasutama ning see aitas kaasa vastloodud riigi keelelisele ühtlustumisele. Hilisemas arvamuses käsitles ta sõnaselgelt Itaalia ühise keele küsimust.

Tema teiste tööde hulka kuuluvad tragöödiad *Il conte di Carmagnola* ja *Adelchi* ning ood *Il cinque maggio*, mis viitab Napoleoni surmale. Tema tekste iseloomustab pöördumine katoliikluse poole, kuid samal ajal käsitlevad need poliitilisi võimusuhteid ja ajaloolisi muutusi.

Manzoni valimine mündimotiiviks ei seostu seega üksnes kirjandusliku mälestustähtpäevaga. See viitab ka tema seosele Itaalia ühinemisega ning tema teoste rollile ühise itaalia kirjakeele kujunemisel.