Deutsch
English
Français
Español
Italiano
Nederlands
Português
Slovenčina
Hrvatski
Slovenščina
Lietuvių
Eesti
Български
CC 49 2008
2-eurone münt
UNC/BU
2 eurot, 16-mündine komplekt
Soome · Inimõiguste 60. aastapäev
Tiraaž1 500
Väljalaskehind140,00 €
Väljalaskekuupäev15. nov 2015
PakendMündialbum
ÄärekiriSUOMI FINLAND + 3 lõvipead
Komplekti hind (16 münti)135,00 €
Väljalaske puhul
Mälestusmünt meenutab inimõiguste ülddeklaratsiooni 60. aastapäeva. Mündi motiivil on kivimüüris oleva südamekujulise ava kaudu nähtav inimfiguur; südame alumise osa mõlemal küljel on sõnad „Inimõigused“. Nende kohal on aastaarv 2008, alumises servas on „FI“, kunstnik Tapio Kettunen initsiaal „K“ ja mündimärk.
Motiiv
Mündi sisemisel osal on kujutatud kivimüüri südamekujulise ava kaudu nähtav inimfiguur. Südame alumise osa mõlemal küljel on sisse pressitud sõnad „inimõigused“. Südame kohal on graveeritud aastaarv 2008. Kujutise alumises servas paiknevad väljalaskjariigi tähis „FI“, täht „K“ (kunstnik Tapio Kettuneni nime esitäht) ja rahapaja tunnus. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Taustateave teema kohta
Inimõiguste ülddeklaratsioon võeti 10. detsembril 1948 Pariisis vastu Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee poolt. See sündis Teise maailmasõja, natsionaalsotsialistliku tagakiusamis- ja hävitamispoliitika ning miljonite inimeste ümberasustamise ja õigustest ilmajätmise taustal. Äsja asutatud Ühinenud Rahvaste Organisatsioon soovis sõnastada põhimõtted, mis kehtiksid kõigile inimestele sõltumata nende päritolust, soost, keelest, usust või poliitilistest veendumustest.
Deklaratsiooni koostamisel osales rahvusvaheline inimõiguste komisjon. Selle esimees oli Ameerika Ühendriikide endine esileedi Eleanor Roosevelt. Osalenud isikute hulka kuulusid ka Prantsuse jurist René Cassin, Hiina diplomaat ja filosoof Peng-chun Chang ning Liibanoni diplomaat Charles Malik. Tekst koosneb 30 artiklist. Need käsitlevad muu hulgas õigust elule ja isikuvabadusele, orjuse ja piinamise keeldu, võrdsust seaduse ees, sõna- ja usuvabadust ning poliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi õigusi.
Deklaratsioon ei ole rahvusvahelise õiguse leping ega loonud algselt vahetult kohtulikult nõutavaid kohustusi. Sellest sai siiski hilisemate põhiseaduste ja rahvusvaheliste kokkulepete lähtepunkt. Nende hulka kuuluvad kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt ning majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvaheline pakt. Ka Euroopa inimõiguste süsteem kujunes selles ajalises ja poliitilises keskkonnas.
Mündil ei ole kujutatud konkreetset ajaloolist isikut. Inimfiguur sümboliseerib üldiselt indiviidi kui võõrandamatute õiguste kandjat. Müüri võib mõista kui eraldatuse, rõhumise või nende õiguste teostamise takistuste sümbolit; ava viitab kaitsele ja juurdepääsule.
Tähtpäeva valik seostus kogu maailmas tähistatud juubeliga. Soomele pakkus see ühtlasi võimaluse muuta nähtavaks oma kuulumine Ühinenud Rahvaste Organisatsioonil ja Euroopa institutsioonidel põhinevasse inimõiguste süsteemi. Soome on kuulunud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni alates 1955. aastast.
Deklaratsiooni koostamisel osales rahvusvaheline inimõiguste komisjon. Selle esimees oli Ameerika Ühendriikide endine esileedi Eleanor Roosevelt. Osalenud isikute hulka kuulusid ka Prantsuse jurist René Cassin, Hiina diplomaat ja filosoof Peng-chun Chang ning Liibanoni diplomaat Charles Malik. Tekst koosneb 30 artiklist. Need käsitlevad muu hulgas õigust elule ja isikuvabadusele, orjuse ja piinamise keeldu, võrdsust seaduse ees, sõna- ja usuvabadust ning poliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi õigusi.
Deklaratsioon ei ole rahvusvahelise õiguse leping ega loonud algselt vahetult kohtulikult nõutavaid kohustusi. Sellest sai siiski hilisemate põhiseaduste ja rahvusvaheliste kokkulepete lähtepunkt. Nende hulka kuuluvad kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt ning majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvaheline pakt. Ka Euroopa inimõiguste süsteem kujunes selles ajalises ja poliitilises keskkonnas.
Mündil ei ole kujutatud konkreetset ajaloolist isikut. Inimfiguur sümboliseerib üldiselt indiviidi kui võõrandamatute õiguste kandjat. Müüri võib mõista kui eraldatuse, rõhumise või nende õiguste teostamise takistuste sümbolit; ava viitab kaitsele ja juurdepääsule.
Tähtpäeva valik seostus kogu maailmas tähistatud juubeliga. Soomele pakkus see ühtlasi võimaluse muuta nähtavaks oma kuulumine Ühinenud Rahvaste Organisatsioonil ja Euroopa institutsioonidel põhinevasse inimõiguste süsteemi. Soome on kuulunud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni alates 1955. aastast.
Kasulik teave
2015. aastal andis Mint of Finland välja 2-eurose mälestusmüntide komplekti, mis sisaldab kõiki 16 aastatel 2004–2014 välja antud mälestusmündiväljalaset. Mündid on käibevärsked. Komplekti tiraaž on 1.500. Mündid sisalduvad juba varasemate aastate tiraažides. Väljalaskehind oli 140,00 €.