2 eurot briljantlõige/BU

Karl pärines Karolingide valitsejasuguvõsast. Pärast oma isa Pippin der Jüngere surma jagas ta algul võimu oma venna Karlmanniga. Hiljem ühendas ta riigi ja laiendas seda arvukate sõjakäikudega. Lõpuks hõlmas see suure osa tänapäeva Prantsusmaast, Saksamaast, Itaaliast ja Beneluxi riikidest. Aastakümneid kestnud Saksi sõdadega kaasnesid sundristimised, ümberasustamised ja vastupanu karm karistamine.

Paavst Leo III korraldatud keisriks kroonimine Roomas 800. aasta jõulupäeval sidus läänes valitsemise antiikse Rooma keisririigi traditsiooniga. Samal ajal kujundas see ilmaliku võimu ja paavstluse suhteid. Karli riik ei olnud siiski tänapäevases mõttes tsentraalselt hallatav riik. Õukond rändas eri residentside vahel; krahvid teostasid piirkondlikku võimu, samal ajal kui kuninga saadikud pidid nende ametitegevust kontrollima.

Õukonnas edendati haridust, kirja kasutamist ja kiriklike tekstide ühtlustamist. Nendes reformides osalesid sellised õpetlased nagu Alkuin von York. Selles keskkonnas levis karolingiline minuskel, hästi loetav kirjakiri, mis mõjutas hiljem ladinakeelse raamatukirja arengut. Seda kultuurilist uuendust nimetatakse karolingiliseks renessansiks.

Aachen oli Karli eelistatud residents. Sinna rajatud Pfalzkapelle moodustab tänapäeva toomkiriku tuumiku. Selle keskne kaheksanurkne ruum lähtus hilisantiiksetest ja Bütsantsi tsentraalehitistest, eelkõige San Vitale’st Ravennas. Karl maeti Aachenisse. Hiljem oli kirik sajandeid Saksa-Rooma kuningate kroonimispaik.

Valitsejamonogramm oli ürikutel kasutatud autentimismärk ja tähistas ladinakeelset nime Karolus. Seos Aacheni ehitisega viitab seega ühtaegu kuninglikule võimule, õukonnakultuurile ja Karli järelmõjule. Aastapäev andis Saksamaale põhjuse käsitleda isikut, kelle valitsemine on seotud nii Aacheniga kui ka mitme tänapäeva Euroopa riigi poliitilise ajalooga.