Malta · Sari: eelajaloolised paigad, Ħal-Saflieni hüpogeum

Väljalaskekuupäev17. nov 2022

Kogutiraaž192 500

ELi maksimum192 000

Väljaanded3

Äärekiri2 ✠✠ × 6, vaheldumisi püst- ja tagurpidi suunaga

Pealdis a olev tekstMALTA / 2022 / ĦAL – SAFLIENI HYPOGEUM / 4 000 – 2 500 BC / NGB

DisainerNoel Galea Bason

RahapajaKoninklijke Nederlandse Munt, Utrecht

Väljalaske puhul

Münt meenutab UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvat Ħal-Saflieni-Hypogäumit. Motiivil on kujutatud osa sellest eelajaloolisest paigast ning kiri „ĦAL – SAFLIENI HYPOGEUM“ ja aastaarvud „4 000 – 2 500 eKr“.

Motiiv

Mündil on kujutatud osa eelajaloolisest paigast. Ülal vasakul on emiteeriva riigi nimi „MALTA“ ja selle all väljalaskeaasta „2022“. Motiivi all on kiri „ĦAL – SAFLIENI HYPOGEUM“ ning selle all aastaarvud „4 000 – 2 500 BC“. All paremal on mündikujundaja Noel Galea Basoni initsiaalid „NGB“.

Mündi välimisel rõngal on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.

Taustateave teema kohta

Hüpogeum asub Paolas, Malta tihedalt asustatud sadamapiirkonna linnas. See avastati 1902. aastal elamute ehitamiseks tehtud tööde käigus. Pärast seda, kui töölised olid õõnsusele sattunud, alustati arheoloogilisi uuringuid, mida juhtis algul jesuiit ja antiigiuurija Manuel Magri ning hiljem Malta arheoloog Themistocles Zammit.

Rajatis raiuti täielikult pehmesse paekivisse ja see hõlmab mitut maa-alust tasandit. Käigud, nišid ja mitmesuguse kujuga kambrid moodustasid kompleksi, mida kasutati peamiselt matmiseks. Sealt leiti inimluid, keraamikat, ehteid, väikeseid kujukesi ja muid hauapanuseid. Mõne ruumi seintel on punase ookriga maalitud spiraale ja muid geomeetrilisi mustreid. Arhitektuurilised detailid, nagu näilised sambad, ukseavad ja laekonstruktsioonid, raiuti välja kaljust. Need meenutavad Malta maapealsete templirajatiste ehituselemente.

Üks tuntumaid leide on väike savikuju, mida nimetatakse tavaliselt „Magavaks daamiks“. See kujutab lamamisalusel puhkavat inimest ja seda säilitatakse tänapäeval Valletta riiklikus arheoloogiamuuseumis. Selle täpne otstarve ei ole teada. Ka hüpogeumi kasutanud kogukondade uskumusi ja rituaale saab tuletada üksnes arheoloogiliste leidude põhjal.

UNESCO kandis rajatise 1980. aastal maailmapärandi nimekirja. Tundliku sisekliima ning niiskuse ja süsinikdioksiidi mõju tõttu on sissepääs tänapäeval rangelt piiratud.

Väljaanne kuulub Malta mündisarja, mis käsitleb riigi eelajaloolisi UNESCO maailmapärandi paiku. Varem olid muu hulgas käsitletud Ġgantija, Ħaġar Qim, Mnajdra, Ta’ Ħaġrat, Skorba ja Tarxien. Hüpogeumiga see sari lõpetati.