Deutsch
English
Français
Español
Italiano
Nederlands
Português
Slovenčina
Hrvatski
Slovenščina
Lietuvių
Eesti
Български
CC 45 2008
Blister
UNC/BU
Briljantse kvaliteediga blister
Belgia · Inimõiguste 60. aastapäev
Tiraaž12 000
Väljalaskehind9,00 €
Väljalaskekuupäev12. juuni 2008
PakendBlister
Äärekiri2 ★ ★ × 6, vaheldumisi püst- ja tagurpidi
Turuhind29,00 €
Väljalaske puhul
Münt meenutab inimõiguste ülddeklaratsiooni vastuvõtmise 60. aastapäeva. Motiivil on ristkülik, millesse on graveeritud number 60 ja millest lähtuvad seda osaliselt ümbritsevad lainelised jooned. Selle kohal on aastaarv 2008, all kiri „INIMÕIGUSTE ÜLDDEKLARATSIOON“; alumises servas on poolkaarekujuliselt paigutatud nimetus „BELGIA“.
Motiiv
Mündi siseosas on kujutatud ristkülik, millesse on graveeritud number 60. Ristkülikust lähtuvad lainelised jooned, mis seda osaliselt ümbritsevad. Ristküliku kohal on aastaarv 2008, selle all „INIMÕIGUSTE ÜLDDEKLARATSIOON“. Mündi siseosa alumises servas on emiteeriva riigi nimetused kolmes riigikeeles — „BELGIE — BELGIQUE — BELGIEN“ — poolkaarekujuliselt paigutatud; neist vasakul ja paremal on vastavalt mündi või graveerija tunnus.
Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Taustateave teema kohta
Inimõiguste ülddeklaratsioon sündis reaktsioonina Teise maailmasõja kogemustele, natsionaalsotsialistlikule tagakiusamis- ja hävitamispoliitikale ning inimeste massilisele väljasaatmisele ja õigustest ilmajätmisele. Pärast Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni asutamist 1945. aastal tuli sõnastada ühine mõõdupuu selle kohta, millised õigused kuuluvad igale inimesele sõltumata päritolust, kodakondsusest, soost, usutunnistusest või poliitilistest veendumustest.
Teksti töötas välja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni inimõiguste komisjon. Komisjoni eesistuja oli Eleanor Roosevelt, Ameerika Ühendriikide presidendi Franklin D. Roosevelti lesk. Aruteludes osalesid eri riikide, õigustraditsioonide ja filosoofiliste suundade esindajad. ÜRO Peaassamblee võttis deklaratsiooni 10. detsembril 1948 Pariisis vastu resolutsioonina 217 A (III). Toonastest hääletanud liikmesriikidest hääletas selle poolt 48; vastuhääli ei olnud. Belgien kuulus deklaratsiooni toetavate riikide hulka.
Deklaratsioon koosneb 30 artiklist. Selles nimetatakse muu hulgas õigust elule, vabadusele ja turvalisusele, orjuse ja piinamise keeldu, võrdsust seaduse ees, sõna-, usu- ja kogunemisvabadust ning õigust tööle, haridusele ja sotsiaalkindlustusele. Seega ühendab see kodaniku- ja poliitilised õigused majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õigustega.
Deklaratsioonina ei ole see ise rahvusvahelise õiguse leping ega kehtestanud algselt otseselt kohtus maksmapandavaid kohustusi. Siiski mõjutas see hilisemaid inimõiguste lepinguid, riikide põhiseadusi ja rahvusvaheliste organisatsioonide tööd. Sellest lähtuvate siduvate ÜRO lepingute hulka kuuluvad kaks 1966. aastal vastu võetud inimõiguste pakti, millest üks käsitleb kodaniku- ja poliitilisi ning teine majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi õigusi.
Aastapäev andis Belgienile võimaluse sellele rahvusvahelisele pidepunktile tähelepanu juhtida. 10. detsembrit tähistatakse alates 1950. aastast inimõiguste päevana. Seega oli mündiväljaanne seotud kogu maailmas tähistatud mälestusaastaga.
Teksti töötas välja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni inimõiguste komisjon. Komisjoni eesistuja oli Eleanor Roosevelt, Ameerika Ühendriikide presidendi Franklin D. Roosevelti lesk. Aruteludes osalesid eri riikide, õigustraditsioonide ja filosoofiliste suundade esindajad. ÜRO Peaassamblee võttis deklaratsiooni 10. detsembril 1948 Pariisis vastu resolutsioonina 217 A (III). Toonastest hääletanud liikmesriikidest hääletas selle poolt 48; vastuhääli ei olnud. Belgien kuulus deklaratsiooni toetavate riikide hulka.
Deklaratsioon koosneb 30 artiklist. Selles nimetatakse muu hulgas õigust elule, vabadusele ja turvalisusele, orjuse ja piinamise keeldu, võrdsust seaduse ees, sõna-, usu- ja kogunemisvabadust ning õigust tööle, haridusele ja sotsiaalkindlustusele. Seega ühendab see kodaniku- ja poliitilised õigused majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õigustega.
Deklaratsioonina ei ole see ise rahvusvahelise õiguse leping ega kehtestanud algselt otseselt kohtus maksmapandavaid kohustusi. Siiski mõjutas see hilisemaid inimõiguste lepinguid, riikide põhiseadusi ja rahvusvaheliste organisatsioonide tööd. Sellest lähtuvate siduvate ÜRO lepingute hulka kuuluvad kaks 1966. aastal vastu võetud inimõiguste pakti, millest üks käsitleb kodaniku- ja poliitilisi ning teine majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi õigusi.
Aastapäev andis Belgienile võimaluse sellele rahvusvahelisele pidepunktile tähelepanu juhtida. 10. detsembrit tähistatakse alates 1950. aastast inimõiguste päevana. Seega oli mündiväljaanne seotud kogu maailmas tähistatud mälestusaastaga.