Deutsch
English
Français
Español
Italiano
Nederlands
Português
Slovenčina
Hrvatski
Slovenščina
Lietuvių
Eesti
Български
CC 400 2021
käibemüntide komplekt
PP
Käibemüntide komplekt, peegelviimistlus
Saksamaa · Sachsen-Anhalt, Magdeburger Dom
Tiraaž75 400
Väljalaskehind26,50 €
Väljalaskekuupäev26. jaan 2021
Pakendkäibemüntide komplekt
ÄärekiriEINIGKEIT UND RECHT UND FREIHEIT + Liiduvabariigi kotkas
Turuhind155,00 €
Allika tiraažiandmed: 18600 | 14500 | 14100
Variandid
5Saksamaa, A · A · Mündimärk A · PP · käibemüntide komplekt · Tiraaž 18 600
Saksamaa, D · D · Mündimärk D · PP · käibemüntide komplekt · Tiraaž 14 500
Saksamaa, F · F · Mündimärk F · PP · käibemüntide komplekt · Tiraaž 14 100
Saksamaa, G · G · Mündimärk G · PP · käibemüntide komplekt · Tiraaž 14 100
Saksamaa, J · J · Mündimärk J · PP · käibemüntide komplekt · Tiraaž 14 100
Väljalaske puhul
Mälestusmünt on pühendatud Sachsen-Anhaltile liidumaade seeria raames. Motiivil on kujutatud Magdeburger Dom, esimene gooti katedraaliehitis Saksamaa pinnal, ning kiri „SACHSEN-ANHALT“, riigitähis „D“, aastaarv „2021“, vermimärk ja graveerija tunnus. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Motiiv
Mündi kujundusel on kujutatud Magdeburger Dom, esimene gooti katedraalehitis Saksamaa pinnal. Mündi siseosal on ka kiri „SACHSEN-ANHALT“ ja all Saksamaa riigikood „D“, ülemises pooles aastaarv „2021“, vasakul vastava rahapaja tunnus („A“, „D“, „F“, „G“ või „J“) ning paremal graveerija märk.
Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Taustateave teema kohta
Magdeburger Dom on pühendatud pühakutele Mauritius ja Katharina. Selle ajalugu on tihedalt seotud keiser Otto I.-ga. Ta laskis Magdeburgi ehitada kiriku ja rajas 968. aastal Magdeburgi peapiiskopkonna. Selle ülesanne oli eelkõige toetada kirikliku korralduse loomist ja misjonitööd Elbest ja Saalest ida pool asuvatel aladel. Nii kujunes Magdeburg Ottoni valitsemise keskuseks. Pärast surma 973. aastal maeti Otto I. toonasesse toomkirikusse; tema haud asub praeguses toomkirikus.
Pärast seda, kui eelkäijahoone 1207. aastal linnatulekahjus suures osas hävis, alustati 1209. aastal praeguse katedraali ehitamist. Tööd kestsid pikemate katkestustega mitu sajandit. Läänetornid valmisid alles 1520. aastal. Ehituse pikk kestus selgitab, miks hoonel võib näha keskaegse arhitektuuri eri arengujärke.
Sisustuse hulka kuulub keskaegne pühaku Mauritius skulptuur. See valmis 13. sajandil ja kujutab pühakut aafriklasena. Pärimuse kohaselt oli Mauritius Rooma ohvitser ja kristlik märter; Otto I. edendas tema austamist riigi kaitsepühakuna. Toomkirikus asub ka Ernst Barlachi 1929. aastal loodud „Magdeburger Ehrenmal“, mis käsitleb Esimese maailmasõja tagajärjel tekkinud surma ja leina.
Saksamaa liidumaade sari algas 2006. aastal. Selles tutvustati igal aastal üht liidumaad koos ehitise või vaatamisväärsusega. Järjekord lähtus üldjuhul Bundesrati roteeruvast eesistumisest. Sachsen-Anhalt oli eesistujaks novembrist 2020 kuni oktoobrini 2021; Bundesrati president oli toonane peaminister Reiner Haseloff. Seetõttu jõudis selle liidumaa väljalase aastasse 2021. Toomkiriku valikuga toodi esile ehitis, mis viitab nii Magdeburgi keskaegsele ajaloole kui ka linna rollile tänapäevase liidumaa pealinnana.
Pärast seda, kui eelkäijahoone 1207. aastal linnatulekahjus suures osas hävis, alustati 1209. aastal praeguse katedraali ehitamist. Tööd kestsid pikemate katkestustega mitu sajandit. Läänetornid valmisid alles 1520. aastal. Ehituse pikk kestus selgitab, miks hoonel võib näha keskaegse arhitektuuri eri arengujärke.
Sisustuse hulka kuulub keskaegne pühaku Mauritius skulptuur. See valmis 13. sajandil ja kujutab pühakut aafriklasena. Pärimuse kohaselt oli Mauritius Rooma ohvitser ja kristlik märter; Otto I. edendas tema austamist riigi kaitsepühakuna. Toomkirikus asub ka Ernst Barlachi 1929. aastal loodud „Magdeburger Ehrenmal“, mis käsitleb Esimese maailmasõja tagajärjel tekkinud surma ja leina.
Saksamaa liidumaade sari algas 2006. aastal. Selles tutvustati igal aastal üht liidumaad koos ehitise või vaatamisväärsusega. Järjekord lähtus üldjuhul Bundesrati roteeruvast eesistumisest. Sachsen-Anhalt oli eesistujaks novembrist 2020 kuni oktoobrini 2021; Bundesrati president oli toonane peaminister Reiner Haseloff. Seetõttu jõudis selle liidumaa väljalase aastasse 2021. Toomkiriku valikuga toodi esile ehitis, mis viitab nii Magdeburgi keskaegsele ajaloole kui ka linna rollile tänapäevase liidumaa pealinnana.