Numismaatiline ümbrik

Joseph Ratzinger sündis 16. aprillil 1927 Baierimaal Marktl am Innis. Pärast Teist maailmasõda õppis ta filosoofiat ja teoloogiat ning pühitseti 1951. aastal preestriks. Seejärel töötas ta teoloogiaprofessorina mitmes Saksamaa kõrgkoolis. Teise Vatikani kirikukogu ajal aastatel 1962 kuni 1965 osales ta Kölni peapiiskopi Joseph Fringsi teoloogilise nõunikuna. Tema tööd käsitlesid muu hulgas ilmutust, kirikut ja liturgiat.

1977. aastal nimetas paavst Paul VI. ta Müncheni ja Freisingi peapiiskopiks ning võttis ta peagi kardinalide kolleegiumi liikmeks. Alates 1981. aastast juhtis Ratzinger Roomas Kongregation für die Glaubenslehre't. See ametkond vastutab katoliku usu- ja moraaliõpetuse küsimuste eest. Selles ametis kuulus ta enam kui kaks aastakümmet paavst Johannes Paul II lähimate kaastöötajate hulka.

Pärast viimase surma valis konklaav Joseph Ratzingeri 19. aprillil 2005 paavstiks. Ta võttis nimeks Benedikt XVI. Oma selgituse kohaselt meenutas ta sellega nii paavst Benedikt XV-d, kes astus Esimese maailmasõja ajal rahu eest välja, kui ka Benedikt von Nursiat, benediktiini kloostritraditsiooni rajajat ja Euroopa kaitsepühakut.

Tähistatava sünnipäeva ajal oli Benedikt XVI olnud ametis napilt kaks aastat. Paavstina oli ta ühtlasi roomakatoliku kiriku pea ja Vatikanstadt suverään. Paavsti isiklikud ameti- ja elutähtpäevad sobivad seetõttu Vatikani müntide väljaandmiseks: need ühendavad kirikliku sündmuse emiteeriva väikeriigi riikliku esindamisega.

Benedikt XVI teatas 2013. aastal vanuse ja tervise tõttu ametist loobumisest. Seejärel kandis ta emeriitpaavsti tiitlit ja elas Vatikanis. Ta suri seal 31. detsembril 2022. Tema tagasiastumine oli esimene paavsti vabatahtlik ametist loobumine mitme sajandi jooksul.