KMK BU

Väinö Linna kasvas üles tagasihoidlikes oludes Edela-Soome vallas Urjala. Soome ja Nõukogude Liidu vahelises jätkusõjas teenis ta sõdurina. Tema sõjakogemused kajastusid hiljem romaanis *Tuntematon sotilas* („Tundmatu sõdur“), mis ilmus 1954. aastal. Raamat kujutab Soome kuulipildujakompaniid sõjakäigu ajal aastatel 1941–1944. Kangelasliku tervikjutustuse asemel on keskmes erinevad tegelaskujud, sotsiaalne taust, murded ja sõdurite igapäevakogemused.

Romaan pälvis algul ka kriitikat, sest ohvitsere, sõjaväelist distsipliini ja rahvuslikke ideaale kujutatakse kohati halastamatult. Samal ajal kujundas see Soome sõjamälu. Mitu ekraniseeringut ja arvukad lavaversioonid tegid tegelased tuntuks ka väljaspool kirjandust. Esmalt avaldati lühendatud versioon; mahukam käsikiri ilmus hiljem pealkirja *Sotaromaani* all.

Linna teine peateos on aastatel 1959–1962 avaldatud triloogia *Täällä Pohjantähden alla* („Siin Põhjatähe all“). Väljamõeldud asula Pentinkulma ja mitme põlvkonna näitel kirjeldab see Soome ühiskondlikke muutusi 19. sajandi lõpust kuni Teise maailmasõja järgse ajani. Teemade hulka kuuluvad muu hulgas renditalunike olukord, töölisliikumine, riiklik iseseisvus ja 1918. aasta Soome kodusõda. Linna tõi seejuures eriti esile lüüasaanud „punaste“ kogemused. See aitas kaasa kodusõja sotsiaalsete põhjuste ja tagajärgede laiemale avalikule käsitlemisele.

Linna teosed seovad väljamõeldud elulood Soome ajaloo poliitiliste konfliktidega. Tema tegelaskujud kõnelevad sageli piirkondlikes ja sotsiaalsetes keelevariantides, mistõttu ühiskondlikud erinevused muutuvad vahetult nähtavaks. Ümmargune sünnipäev andis seetõttu põhjust meenutada mitte ainult üht autorit, vaid ka tema rolli selles, kuidas Soome on käsitlenud sõda, klassivastuolusid ja rahvuslikku mälu.