2 eurot briljantlõige/BU

Ühinenud Rahvaste Organisatsioon tekkis reaktsioonina Teisele maailmasõjale ja Rahvasteliidu ebaõnnestumisele tagada püsiv kollektiivne julgeolek. ÜRO põhikiri allkirjastati 26. juunil 1945 San Franciscos ja see jõustus 24. oktoobril 1945. Kehtestatud eesmärkide hulka kuuluvad maailmarahu säilitamine, rahvusvaheliste konfliktide rahumeelne lahendamine, inimõiguste edendamine ning koostöö majanduslikes, sotsiaalsetes ja humanitaarsetes küsimustes.

Peamiste organite hulka kuuluvad Peaassamblee, Julgeolekunõukogu, Majandus- ja Sotsiaalnõukogu, Rahvusvaheline Kohus, sekretariaat ning tänapäeval enam mitte aktiivselt kogunev hooldusnõukogu. Julgeolekunõukogus on Hiinal, Prantsusmaal, Venemaal, Ühendkuningriigil ja Ameerika Ühendriikidel alaline koht ja vetoõigus. See pärast Teist maailmasõda loodud korraldus kujundab organisatsiooni poliitilisi võimalusi ja piire tänapäevani. Lisaks rahuvalvemissioonidele tegeleb Ühinenud Rahvaste Organisatsioon muu hulgas pagulaste kaitse, tervishoiu, toitumise, arengu ja rahvusvahelise õigusega.

Portugal ei kuulunud asutajaliikmete hulka. Riik võeti 14. detsembril 1955 vastu koos mitme teise riigiga. Autoritaarse Estado Novo diktatuuri ajal pingestasid suhteid Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniga eelkõige Portugali koloniaalpoliitikaga seotud küsimused. Pärast nelgirevolutsiooni 1974. aastal, demokratiseerimist ja dekoloniseerimist sai mitmepoolsest koostööst Portugali välispoliitika kindel osa. Erilise isikulise seose lõi endine Portugali peaminister António Guterres, kes asus 2017. aastal ÜRO peasekretäri ametisse.

Organisatsiooni embleem ühendab maailmakaardi oliiviokstega. Maailmakaart tähistab liikmeskonna ülemaailmset ulatust, oksad on traditsiooniline rahu sümbol. Ümmargune aastapäev andis Portugalile võimaluse meenutada sõjajärgse rahvusvahelise korra kujunemist ja enda kaasamist sellesse organisatsiooni. Väljalase ilmus ka Portugali ÜRO peasekretäri ametiajal.