Numismaatiline ümbrik

Lahing toimus 480 eKr teise Pärsia sõjakäigu ajal Kreeka mandriosa vastu. Pärsia suurkuningas Xerxes I juhtis väe Kreekasse pärast seda, kui tema isa Dareios I oli juba püüdnud allutada mitu Kreeka linnriiki. Need olid poliitiliselt iseseisvad ja omavahel sageli tülis. Pärslaste edasitungi ees ühinesid aga arvukad linnriigid kaitseliiduks, mida kandsid peamiselt Sparta ja Athen.

Thermopylen oli tol ajal kitsas läbipääs mägede ja Malia lahe vahel. Piiratud ruumi tõttu said pärslased oma arvulist ülekaalu seal kasutada vaid piiratud ulatuses. Kreeka väge juhtis Sparta kuningas Leonidas. Sinna ei kuulunud üksnes tuntud 300 spartiaati, vaid algul ka mitu tuhat võitlejat eri linnadest. Muistsetes allikates mainitakse eriti Thespiai ja Theben osalust.

Pärast mitut rünnakut jõudsid Pärsia väed mägirada mööda kaitsjate seljataha. Neile näitas teed kreeklane nimega Ephialtes. Seejärel saatis Leonidas suure osa väest ära. Ta jäi koos spartalaste ning Thespiai ja Theben väekontingentidega maha ning langes järgnenud lahingus.

Samal ajal võitlesid Kreeka ja Pärsia laevastikud Artemisioni neemel. Pärast läbimurret Thermopylenis said pärslased edasi tungida Kesk-Kreekasse ja hõivata tühjaks jäetud Athen. Sõjakäigu otsustasid hiljem kreeklaste meresõit Salamisel ja järgmisel aastal saavutatud võit Plataiain.

Mälestus Thermopylenist põhineb eelkõige Herodotose ajalookirjeldusel ja muistsetel hauakirjadel. Eriti tuntuks sai Simonidesele omistatud epigramm, milles kutsutakse möödujaid teatama spartalastele nende võitlejate kohusetundlikust surmast. Kreeka mälukultuuris sümboliseerib see episood seetõttu sõjalist kohusetäitmist, eneseohverdust ja varem omavahel konkureerinud linnriikide ühist vastupanu. Ümmargune juubel andis Kreekale võimaluse sellele tänapäevani poliitiliselt ja kultuuriliselt mõjukale muistsele pärimusele tähelepanu pöörata.