VatikanII · Johannes Paulus II 100. sünniaastapäev

Väljalaskekuupäev23. juuni 2020

Kogutiraaž79 000

ELi maksimum101 000

Väljaanded3

Äärekiri2 ★ × 6, vaheldumisi püsti/tagurpidi

Pealdis a olev tekstPAPA GIOVANNI PAOLO II / 1920 2020 / R / CITTA’ DEL VATICANO / G. TITOTTO / M.A.C. INC

DisainerGabriela Titotto (Maria Angela Cassol)

RahapajaInstituto Poligrafico e Zecca Dello Stato, Roma

Väljalaske puhul

Mälestusmündiga meenutatakse paavst Johannes Paul II sünni 100. aastapäeva. Kujutisel on paavst, tema sünnimaja ja lähedal asuv basiilika Poolas Wadowices. Kujutist täiendavad kiri „PAPA GIOVANNI PAOLO II“ ning aastaarvud „1920 2020“.

Motiiv

Motiivil on kujutatud paavst Johannes Paul II, tema sünnikodu ja tema elukoha lähedal asuv basiilika Poolas Wadowices. Üleval vasakul on poolkaares kiri „PAPA GIOVANNI PAOLO II“. Paremal on näha „1920 2020“ ja mündimärk „R“. Alumisel serval on poolkaares väljaandjariigi nimi „CITTA’ DEL VATICANO“. Basiilika kujutise all on näha kunstniku nimi „G. TITOTTO“ ja graveerija initsiaalid „M.A.C. INC“ (Maria Angela Cassol, graveerija).
Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.

Taustateave teema kohta

Johannes Paul II. sündis Karol Józef Wojtyłana 18. mail 1920. Poola Saksa okupatsiooni ajal töötas ta mõnda aega kivimurrus ja keemiatehases. Samal ajal valmistus ta põrandaalustes tingimustes preestriametiks, kuna okupatsioonivõimud olid kiriklikku väljaõpet piiranud. 1946. aastal pühitseti ta preestriks, 1964. aastal sai temast Krakau peapiiskop ja 1967. aastal kardinal.

Oktoobris 1978 valis konklaav ta paavstiks. Ta oli esimene poolakas selles ametis ja mitme sajandi järel esimene paavst, kes ei olnud pärit Itaaliast. Tema pontifikaat kestis kuni tema surmani 2005. aastal. Johannes Paul II tegi arvukalt välisreise ja muutis avalikud kohtumised paavstliku ametikandmise püsivaks osaks. Tema külaskäigud Poolasse tugevdasid seal katoliku kiriku ja riigiväliste ühiskondlike jõudude eneseteadvust kommunistliku võimu ajal. Nii mõjutas ta kaudselt arenguid, mis viisid idabloki lõpuni, ilma et seda poliitilist murrangut saaks üksnes temaga seostada.

Usu- ja moraaliõpetuse küsimustes esindas ta sageli traditsioonilisi katoliiklikke seisukohti. Samal ajal otsis ta kontakti teiste kristlike kirikute ning judaismi ja islamiga. 1981. aastal sai ta Petersplatzil toimunud atentaaadis raskelt vigastada. Hiljem andestas ta süüdlasele vanglakülastuse ajal. Paavst Benedikt XVI kuulutas ta 2011. aastal õndsaks ja paavst Franziskus 2014. aastal pühakuks.

Wojtyła perekonna endine elumaja on tänapäeval muuseum. Kõrval asuv kirik oli tema ristimis- ja kodukihelkonnakirik ning sai hiljem väike basiilika staatuse. Mõlemad paigad seovad tema kirikliku karjääri tema päritoluga. Vatikani jaoks oli numismaatiline austusavaldus põhjendatud, kuna Johannes Paul II oli paavstina ühtaegu katoliku kiriku pea ja Vatikanlinnriigi suverään.