Eesti · Antarktika avastamise 200. aastapäev

Antarktika „avastamine“ ei olnud üksik ega vaidlustamatu hetk. Juba 1770. aastatel oli James Cook ületanud lõunapolaarjoone, kuid jääväljade tõttu ei jõudnud ta mandrini. Alles 1820. aastal teatasid mitu ekspeditsiooni peaaegu samal ajal vaatlustest Antarktika mandri piirkonnas. Lisaks Bellingshauseni juhitud Venemaa ekspeditsioonile osalesid selles Briti mereväeohvitser Edward Bransfield ja Ameerika hülgekütt Nathaniel Palmer. See, kelle arvele esimene üheselt kindel vaatlus kirjutada, sõltub ka dateerimisest ning sellest, kas vaadeldud jääala tunnistati mandrirannikuks.

Bellingshausen teenis Venemaa Keisririigi mereväes. Varem oli ta osalenud Adam Johann von Krusensterni juhitud esimesel Venemaa ümbermaailmareisil ning saanud seal kogemusi navigatsioonis ja kartograafias. Aastatel 1819–1821 toimunud lõunapolaaralade ekspeditsioon koosnes laevadest *Wostok*, mida juhtis Bellingshausen, ja *Mirny*, mida juhtis Michail Lasarew. Selle eesmärk oli uurida tollal vähetuntud lõunapoolseid merealasid.

Laevad ületasid mitu korda lõunapolaarjoone ja seilasid pikki teekondi ümber Antarktika. Meeskonnad vaatlesid mandri ees laiuvat ulatuslikku jääbarjääri, tegid mõõdistusi ning täiustasid arvukate saarte ja rannikualade kaarte. Reis hõlmas ka uuringuid Atlandi ookeani lõunaosas ja Vaikse ookeani lõunaosas. Ekspeditsioon aitas seega oluliselt muuta ettekujutust suurest lõunapoolsest mandrist geograafiliselt konkreetsemaks.

Bellingshauseni päritolu viitab Eesti mitmekihilisele ajaloole. Baltisaksa elanikkond kuulus tollase Venemaa Keisririigi Läänemereprovintside ühiskonda; selle rühma liikmed teenisid sageli riigi halduses ja mereväes. Aastapäev andis Eestile seega võimaluse esile tõsta piirkondlike juurtega isikut rahvusvahelisest avastus- ja teadusloost. Purjelaev sümboliseerib ühtaegu Venemaa lõunapolaaralade ekspeditsiooni ja varase Antarktika-uurimise meresõidualuseid.