Soome · Soome 1919. aasta põhiseaduse 100. aastapäev

Münt meenutab Soome vabariikliku põhiseaduskorra sajandat aastapäeva. Pärast enam kui sajandipikkust autonoomse suurvürstiriigina Vene impeeriumi koosseisus kuulutas Soome parlament 6. detsembril 1917 välja riikliku iseseisvuse. Sellele järgnenud poliitiline kord oli esialgu lahtine. 1918. aasta kodusõda süvendas poliitiliste leeride vahelisi vastuolusid; samal ajal vaieldi selle üle, kas Soomest peaks saama monarhia või vabariik.

1918. aastal valis parlament Saksa printsi Friedrich Karl von Hessen kuningaks. Pärast Saksamaa lüüasaamist Esimeses maailmasõjas loobus ta siiski Soome troonist. Nii kehtestus vabariiklik riigikord. Soome 1919. aasta põhiseadusseadus lõi aluse uuele vabariigile ja reguleeris kõrgeimate riigiorganite staatust. See ühendas parlamentaarse rahvaesinduse presidendiga, kellel olid algselt suhteliselt ulatuslikud volitused. Esimeseks riigipresidendiks valiti 1919. aastal jurist ja poliitik Kaarlo Juho Ståhlberg, kes oli varem osalenud vabariikliku põhiseaduskorra väljatöötamises.

Võimude lahusus jaotab riigivõimu eri organite vahel: parlament võtab vastu seadusi, president ja valitsus täidavad täidesaatva võimu ülesandeid ning sõltumatud kohtud teostavad õigusemõistmist. Samal ajal ei ole need valdkonnad üksteisest täielikult eraldatud, vaid on põhiseaduslike pädevuste ja kontrollimehhanismide kaudu omavahel seotud.

1919. aasta seadus jäi aastakümneteks Soome riigikorra alustalaks. 2000. aastal jõustus uus ühtne põhiseadus, mis asendas mitu varem eraldi kehtinud põhiseadusseadust ja tugevdas poliitilise süsteemi parlamentaarset suunitlust. Seega viitas mündi väljaandmine 2019. aastal vabariikliku põhiseaduse sajandale aastapäevale ning õigusriiklikult korraldatud riigivõimu järjepidevusele alates 1919. aastast.