Luksemburg · Suurhertsoginna Charlotte troonile asumise ja abiellumise 100. aastapäev

Väljalaskekuupäev27. dets 2018

Kogutiraaž316 000

ELi maksimum500 000

Väljaanded5

Äärekiri2 ★ ★ × 6, vaheldumisi püst- ja tagurpidi

Pealdis a olev tekstLUXEMBOURG / 2019 / Centenaire de l’accession au trône de la Grande-Duchesse Charlotte

DisainerHerbert Wähner

RahapajaKoninklijke Nederlandse Munt, Utrecht

Väljalaske puhul

Münt meenutab Suurhertsoginna Charlotte’i troonileasumise 100. aastapäeva. Motiivil on vasakul Suurhertsog Henri portree ja paremal Suurhertsoginna Charlotte’i portree. Nende kohal kulgeb poolkaares kiri „Centenaire de l’accession au trône de la Grande-Duchesse Charlotte“.

Motiiv

Mündimotiivil on vasakul Tema Kuningliku Kõrguse suurhertsog Henri peaportree ja paremal suurhertsoginna Charlotte’i peaportree. All on näha väljaandjariik „LUXEMBOURG” ning selle all väljaandmisaasta „2019”. Ülal paikneb poolkaarekujuliselt portreede ümber kiri „Centenaire de l’accession au trône de la Grande-Duchesse Charlotte” (suurhertsoginna Charlotte’i troonileasumise 100. aastapäev).

Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.

Taustateave teema kohta

Charlotte sündis 1896. aastal Luksemburgi suurhertsogi Wilhelm IV tütrena. Ta sai riigi etteotsa sise- ja välispoliitiliselt pingelises olukorras. Tema vanem õde Marie-Adelheid loobus troonist 1919. aasta jaanuaris. Esimese maailmasõja ajal toimunud Saksamaa okupatsiooni ajal süüdistati teda okupatsioonivõimudega suhtlemise ja oma poliitilise hoiaku tõttu ebapiisavas neutraalsuses. Seetõttu sattus pärast sõja lõppu surve alla ka monarhia.

Mõni kuu pärast Charlotte'i ametisse asumist hääletas Luksemburgi elanikkond rahvahääletusel riigikorra üle. Selge enamus pooldas monarhia säilitamist ja Charlotte'i jätkamist riigipeana. Samal ajal demokratiseeriti 1919. aastal poliitilist korda: kehtestati üldine valimisõigus, sealhulgas naiste valimisõigus, ning põhiseaduses sätestati selgemalt, et riigivõim lähtub rahvast. Charlotte jäi konstitutsioonilise suurhertsoginnana põhiseaduses sätestatud pädevuse piiresse.

Teise maailmasõja ajal lahkus ta pärast Saksamaa sissetungi 1940. aastal koos perekonnaga riigist. Pagulusest pöördus ta Luksemburgi elanikkonna poole, muu hulgas BBC raadiosaadete kaudu. Suurhertsogi perekond ja eksiilvalitsus aitasid esindada Luksemburgi liitlaste silmis iseseisva riigina. Pärast vabastamist naasis Charlotte 1945. aastal.

Tema valitsusaeg lõppes 1964. aastal, kui ta loobus troonist oma poja Jean'i kasuks. Praegune suurhertsog Henri on tema pojapoeg. Mõlema riigipea ühine kujutamine viitab seega Luksemburg-Nassau dünastia järjepidevusele. Juubeliväljaanne seostub samuti Luksemburgi mälestusega 1919. aasta riigikriisist, monarhia kinnitamisest rahvahääletusel ning Charlotte'i rollist okupatsiooni ajal.