Malta · Sari: lapsed solidaarsusega, kultuuripärand

Maltal on mitu megaliitset templikompleksi, mis rajati 4. ja 3. aastatuhande vahel eKr. Nende hulka kuuluvad Ġgantija Gozol ning Ħaġar Qim, Mnajdra, Tarxien, Ta’ Ħaġrat ja Skorba peasaarel. Need rajati ammu enne Egiptuse püramiide. Nende ehitajad kasutasid suuri lubjakiviplokke ning lõid mitme, sageli poolringikujulise kambriga komplekse. Kirjalikud tunnistused selle ühiskonna kohta puuduvad, kuid altarid, loomaluud ja kujukesed viitavad kultuslikele toimingutele. Mitu neist kompleksidest kuulub tänapäeval UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Malta silmapaistev kirikuarhitektuur on seotud katoliikluse pika ajalooga saartel. Eriti Johanniterordeni ajal, mil see valitses Maltat aastatel 1530–1798, levisid baroksed vormid. Paljud kihelkonnakirikud said oma praeguse ilme siiski alles 19. või 20. sajandi alguses. Kirikud ei kujunda üksnes asulate ilmet, vaid on ka kohalike patronaalpidustuste keskmes. Need pidustused ühendavad jumalateenistused rongkäikude, muusika, ilutulestiku ning tänavate ja hoonete kaunistamisega.

Meresõit kujundab Malta elu tänu selle asukohale Sitsiilia ja Põhja-Aafrika vahel. Sajandite vältel olid saared sadama-, kaubandus- ja sõjaväebaasiks. Väikeseid kohalikke paate kasutati kalapüügiks, kaupade veoks ja saartevaheliseks liikluseks. Seega viitab merenduslik traditsioon ühtaegu igapäevastele elatusviisidele ja Malta kontaktidele Vahemere eri kultuuriruumidega.

Väljaanne kuulus Malta mitmeaastasesse mündiprogrammi, mille raames kujundasid lapsed ja noored ühiskondlikel teemadel motiive. Seega ei tähistanud see ühe konkreetse sündmuse aastapäeva. Pigem pidi kultuuripärandi teemat käsitlema noorte vaatenurgast. Erinevate ajakihtide – eelajaloo, religioonist mõjutatud kohaliku kultuuri ja merelise elukeskkonna – ühendamine koondab seejuures keskseid valdkondi, mille kaudu Malta oma ajaloolist identiteeti vahendab.