Soome · Soome saunakultuur

Soome sõna „sauna“ on üle võetud paljudesse keeltesse. Selle all mõeldakse köetud ruumi, kus kuumadele kividele visatakse vett. Selle käigus tekkivat auru ja sellega kaasnevat soojustunnet nimetatakse soome keeles „löyly“. Tavaks on viibida kuumas ruumis mitu korda, vahepeal end jahutades, pestes ja puhates. Jahutamiseks kasutatakse olenevalt kohast välisõhku, dušši või veekogu. Värsketest kaseokstest kimbuga, mida piirkonniti nimetatakse „vihta“ või „vasta“, võib nahka kergelt vihelda.

Saunatraditsioon arenes sajandite jooksul eri vormides. Suitsusaunal puudub korsten: puukütte suits täidab esmalt ruumi ning lastakse enne saunaskäiku välja. Hiljem levisid suitsulõõriga puuküttega saunad. Elektriküttega saunad võimaldasid saunu rajada ka linnade elamutesse ja korteritesse. Lisaks erasaunadele on olemas avalikud saunad ning elamutes, ettevõtetes ja vaba aja veetmise asutustes asuvad ühissaunad.

Ajalooliselt ei olnud saun ainult kehahoolduse koht. Maaelamutes pakkus see sooja, suhteliselt puhast ja varjatud ruumi. Seetõttu kasutati seda mõnikord ka sünnitusteks ja haigete eest hoolitsemiseks. Tänapäeval on saunaskäigu peamine eesmärk puhastumine, puhkus ja koosviibimine. See kuulub nii pereellu kui ka pühade tähistamise ja puhkemajades viibimise juurde. Vestelda võib, kuid paljudes kohtades peetakse tavapäraste saunareeglite osaks ka vaikust ja tagasihoidlikkust.

See mündiväljaanne ei tähista üht kindlat ajaloolist sündmust ega tähtpäeva. Selle asemel valiti igapäevaelus levinud tava, mis on tihedalt seotud Soome enesemõistmisega ning seostub rahvusvaheliselt ühtlasi Soomega. Selle kultuurilist tähendust kinnitati hiljem ka rahvusvahelisel tasandil: 2020. aastal kandis UNESCO Soome saunakultuuri inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja.