Belgia · Euroopa satelliidi ESRO 2B (Iris 2) 50. aastapäev

Väljalaskekuupäev17. sept 2018

Kogutiraaž257 500

ELi maksimum260 000

Väljaanded4

Äärekiri2 ★ ★ × 6, vaheldumisi püst- ja tagurpidi

Pealdis a olev tekstESRO-2B / 1968 / 2018 / IRIS / BE

DisainerLuc Luycx

RahapajaKoninklijke Nederlandse Munt, Utrecht

Väljalaske puhul

Münd meenutab Euroopa Kosmoseuuringute Organisatsiooni esimese eduka satelliidi, uurimissatelliidi ESRO 2B startimise 50. aastapäeva. Motiivil on ESRO 2B, mis saadeti 1968. aasta mais Maa orbiidile ja sai hiljem nimeks „IRIS“ (International Radiation Investigation Satellite). Selle ülesanne oli jälgida päikesekiirgust, kosmilist kiirgust ja Maa kiirgusvööndeid.

Motiiv

Mündimotiivil on kujutatud teadussatelliiti ESRO 2B, Euroopa Kosmoseuuringute Organisatsiooni esimest edukat satelliiti, mis viidi 1968. aasta mais oma orbiidile ümber planeedi Maa. ESRO 2B ülesanne, hiljem ka nime „IRIS“ (International Radiation Investigation Satellite) all tuntud, oli jälgida päikesekiirgust, kosmilist kiirgust ja Maa kiirgusvööndeid.

Alumises servas paiknevad ühelt poolt Utrechtis asuva Kuningliku Madalmaade Mündi mündimärk (Merkuuri sau) ning teiselt poolt Belgia mündimeistri märk, Herzele valla vapp, riigikood BE ja mündi kujundaja Luc Luycxi initsiaalid LL.

Mündi välisrõngal on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.

Taustateave teema kohta

Euroopa Kosmoseuuringute Organisatsioon ESRO tekkis 1960. aastatel, kui mitu Lääne-Euroopa riiki ühendasid oma teaduslikud ja rahalised vahendid kosmosevaldkonnas. Üksikud Euroopa riigid ei suutnud tollal suurte Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu kosmoseprogrammidega peaaegu konkureerida. Seetõttu keskendus ESRO kosmose teaduslikule uurimisele, samal ajal kui eraldiseisev organisatsioon ELDO tegeles Euroopa kanderakettidega. Belgia kuulus ESRO liikmesriikide hulka.

ESRO 2B oli osa teaduslike väikesatelliitide varasest programmist. Selle eelkäija ESRO 2A läks ebaõnnestunud stardi käigus kaduma. Teise versiooni edu näitas seetõttu, et alles noor organisatsioon suutis ellu viia ühise satelliidiprojekti. Satelliiti ei saadetud kosmosesse Euroopa raketiga, vaid Ameerika Scout-kanderaketiga Vandenbergi baasist Californias. See näitab ühtlasi, et Euroopa kosmosevaldkond sõltus sel ajal startide puhul suurel määral koostööst Ameerika Ühendriikidega.

Uuritud kiirgusnähtused olid tollal alles noor uurimisvaldkond. Maa kiirgusvööd olid avastatud alles kosmoseajastu alguses. Suure energiaga osakeste ja Päikeselt lähtuva kiirguse mõõtmine aitas paremini mõista Päikese, Maa magnetvälja ja Maalähedase kosmose vastastikmõjusid. Sellised teadmised olid olulised mitte ainult alusuuringute, vaid ka kosmosesõidukite, mõõteriistade ja hilisemate mehitatud missioonide kaitse seisukohalt.

ESRO liideti 1975. aastal koos ELDO-ga vastloodud Euroopa Kosmoseagentuuriga ESA. Tänapäeva ESA jätkab seega institutsiooniliselt selle varase koostöö traditsiooni. Viiekümnes aastapäev andis Belgiale põhjust meenutada oma osalust koordineeritud Euroopa kosmosevaldkonna algusaegadel. Teema seob Belgia teaduspoliitika ühiste Euroopa teadusstruktuuride arenguga.