Madalmaad · Rooma lepingute 50. aastapäev

Römischen Verträge“ hõlmavad kahte eraldiseisvat lepingut: lepingut Europäische Wirtschaftsgemeinschaft asutamise kohta ja lepingut Europäische Atomgemeinschaft (Euratom) asutamise kohta. Lepinguosalised olid Belgia, Bundesrepublik Deutschland, Prantsusmaa, Itaalia, Luksemburg ja Madalmaad. Mõlemad ühendused alustasid tegevust 1958. aasta alguses.

Lepingud olid seotud Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemisega. Neile oli 1951. aastal eelnenud Europäische Gemeinschaft für Kohle und Stahl asutamine. See allutas rasketööstuse keskse tähtsusega valdkonnad ühistele eeskirjadele. Ulatuslikum Europäische Verteidigungsgemeinschaft loomise kava kukkus aga 1954. aastal läbi. Seejärel keskendus koostöö taas majanduslikele ja institutsionaalsetele projektidele.

EWG keskmes oli ühise turu järkjärguline loomine. Liikmesriikide vahelised tollimaksud tuli kaotada ja kehtestada ühine välitollimaks. Lisaks kehtestati ühised eeskirjad ja poliitikad muu hulgas põllumajanduse, kaubanduse ja konkurentsi valdkonnas. Majanduslik lõimumine pidi samal ajal edendama püsivat poliitilist koostööd. Euratom pidi koordineerima tuumaenergia rahuotstarbelist kasutamist, toetama teadusuuringuid ja jälgima tuumamaterjalidega varustamist.

EWG-st arenes hiljem välja Europäische Gemeinschaft. Selle institutsioonid ja õiguskord moodustasid tänapäevase Europäische Union ühe aluse. Maastrichti lepinguga loodi 1993. aastal EU; Europäische Wirtschaftsgemeinschaft sai seejuures nimeks Europäische Gemeinschaft. Euratom eksisteerib iseseisva lepingulise ühendusena edasi.

2007. aasta väljalase oli tolleaegsete euroala riikide esimene ühine 2-eurone mälestusmünt. Ühtne kujundus viitas seega mitte ainult aastapäevale, vaid ka lepingutest välja kasvanud institutsionaalsele koostööle. Selle väljalaske puhul lubati erandkorras vermida lisaks veel ühele riiklikule mälestusmündile ka täiendav münt. Luksemburgi valitsejaportree arvestab seal kehtivat nõuet kujutada suurhertsogit euromüntide rahvuslikul küljel.