Itaalia · Rooma lepingute 50. aastapäev

Rooma lepingute” all mõeldakse kahte eraldi kokkulepet: Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) asutamislepingut ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) asutamislepingut. Lepinguosalised olid Belgia, Saksamaa Liitvabariik, Prantsusmaa, Itaalia, Luksemburg ja Madalmaad. Mõlemad lepingud jõustusid 1. jaanuaril 1958.

Kokkulepped kuulusid Teise maailmasõja järgse Lääne-Euroopa integratsioonipoliitika juurde. Juba varem olid need samad riigid allutanud Euroopa Söe- ja Teraseühenduse raames keskse tähtsusega tööstusharud ühisele järelevalvele. Ulatuslikumad kavatsused, sealhulgas Euroopa Kaitseühenduse loomine, olid aga läbi kukkunud. Seejärel nihkus tähelepanu majanduslikule koostööle.

EMÜ pidi järk-järgult looma ühisturu. Selle hulka kuulusid liikmesriikidevaheliste tollimaksude kaotamine, ühine välistoll ning kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Lisaks nägi leping ette ühised poliitikavaldkonnad, eelkõige põllumajanduses ja kaubanduses. Euratom pidi edendama koostööd tuumaenergia rahuotstarbelisel kasutamisel, teadusuuringute ja varustamise ning tervisekaitse valdkonnas. Mõlemad ühendused said oma institutsioonid; parlamentaarset assambleed ja kohut kasutati ühendusteüleselt. Sellest institutsionaalsest korrast kujunes mitme lepingumuudatuse ja laienemise kaudu tänapäeva Euroopa Liit.

Allkirjastamine toimus Palazzo dei Conservatori Horatiuste ja Curiatiuste saalis Kapitooliumil. Paik seostas uued ühendused teadlikult Roomaga kui ajalooliselt ja poliitiliselt tähendusliku Euroopa pidepunktiga. Väljak ja seda ümbritsevad hooned on praegusel kujul rajatud Michelangelo kavandite järgi.

Aastapäeva puhul otsustasid euroala riigid esimest korda emiteerida ühise 2-eurose mälestusmündi. Varem olid riiklikud mälestusmündid käsitlenud eri teemasid. Ühtne põhimotiiv viitas ühisele lepingulisele lähtekohale, samal ajal kui keel ja riiginimetus kohandati riiklikult. Nii muutusid nähtavaks nii ühine sündmus kui ka riikide pädevus müntide emiteerimisel.