Slovakkia · Slovakkia Vabariigi 25. aastapäev

Väljalaskekuupäev3. jaan 2018

Kogutiraaž1 000 000

ELi maksimum1 000 000

Väljaanded5

ÄärekiriSLOVENSKÁ REPUBLIKA + ★ + pärnaleht + ★

Pealdis a olev tekstSLOVENSKÁ REPUBLIKA / 1.1.1993 / 2018 / MK / PK

DisainerPavel Károly

RahapajaMincovna Kremnica, š.p., Kremnica / Slovakia

Väljalaske puhul

Münt tähistab Slovaki Vabariigi asutamise 25. aastapäeva 1. jaanuaril 1993. Motiivil on kujutatud stiliseeritud portaal Slovakkia kaardi kohal ning Euroopa Liidu tähtedega ümbritsetud eurosümbol, mis sümboliseerib ühinemist Euroopa Liidu ja euroalaga. Vasakul on kujutatud Slovakkia vapp; kujutist täiendavad kiri „SLOVENSKÁ REPUBLIKA“ ning aastaarvud 1993 ja 2018.

Motiiv

Motiiv sümboliseerib Slovakkia ühinemist Euroopa Liidu ja euroalaga. Kujutatud on stiliseeritud portaal, mis hõlmab nii Slovakkia kaarti kui ka Euroopa Liidu tähtedest ümbritsetud eurosümbolit; osa tähtedest on kaardi taha varjatud. Motiivi vasakul poolel on näha Slovakkia vappi. Vasakus alumises osas paikneb poolkaares emiteeriva riigi nimi: „SLOVENSKÁ REPUBLIKA“. Slovakkia Vabariigi asutamise kuupäev 1.1.1993 ning mündi väljalaskeaasta 2018 on paigutatud kaardi parempoolse osa alla üksteise alla. Kaardi ja kuupäevade vahel on kahe vermimistähise vahel äratuntavad Kremnica rahapaja (Mincovňa Kremnica) tunnus „MK“ ning mündi kujundaja Pavel Károly stiliseeritud initsiaalid „PK“. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.

Taustateave teema kohta

Tänapäeva Slovakkia kujunemine on seotud Tšehhoslovakkia lagunemisega. See riik loodi 1918. aastal pärast Austria-Ungari lagunemist. Alates 1969. aastast eksisteeris see formaalselt föderatsioonina, mis koosnes Tšehhi ja Slovaki liiduvabariigist. Pärast kommunistliku võimu lõppu 1989. aasta sametrevolutsiooni tagajärjel tulid esile erinevad arusaamad ühise riigi poliitilisest ja majanduslikust korraldusest.

Pärast 1992. aasta valimisi pidasid mõlema liiduvabariigi valitsusjuhid Václav Klaus ja Vladimír Mečiar läbirääkimisi nende edasiste suhete üle. Uut föderaalset korraldust ei saavutatud. Selle asemel leppisid poliitilised juhid kokku riigi jagamises. Tšehhoslovakkia föderaalparlament lõi selleks õiguslikud eeldused; rahvahääletust riigi lagunemise üle ei toimunud. Tšehhi ja Slovaki Föderatiivsest Vabariigist tekkisid kaks iseseisvat järglasriiki: Tšehhi Vabariik ja Slovaki Vabariik. Eraldumine, mida sageli nimetatakse „sametiseks lahutuseks“, kulges sõjalise vastasseisuta.

Slovakkial olid oma vabariiklikud institutsioonid juba enne riikliku iseseisvuse saavutamist. Slovaki põhiseadus võeti vastu 1992. aastal. Järgnevatel aastatel pidi uus riik edasi kujundama oma välispoliitilist positsiooni, majanduskorraldust ja riigiasutusi. Samal ajal suundus ta üha enam Euroopa ja Atlandi-üleste struktuuride poole.

2004. aastal ühines Slovakkia nii NATO kui ka Euroopa Liiduga. 2009. aastal võttis ta sularaha ja seadusliku vääringuna kasutusele euro. Seega jäi riikliku iseseisvumise ja ühise valuutapiirkonnaga ühinemise vahele vaid 16 aastat. Mündil kujutatud seos riigi, Euroopa Liidu ja euro vahel viitab seega välispoliitilisele arengule alates 1990. aastatest. Veerandsajand pakkus põhjust kujutada seda iseseisva riikluse ja Euroopa integratsiooni järjestust ühiselt.