Küpros · Paphos – Euroopa kultuuripealinn 2017

Väljalaskekuupäev3. nov 2017

Kogutiraaž430 000

ELi maksimum430 000

Väljaanded3

Äärekiri2 ΕΥΡΩ 2 EURO × 2

Pealdis a olev tekstΚΥΠΡΟΣ KIBRIS / Πάφος 2017 — Πολιτιστική πρωτεύουσα Ευρώπης

DisainerGeorgios Stamatopoulos

RahapajaBank of Greece - Mint, Halandri

Väljalaske puhul

Münt tunnustab Paphost kui Euroopa kultuuripealinna 2017. Motiivil on kujutatud Paphos asuvat antiikset Odeoni, 2. sajandist pKr pärinevat väikest teatrit, mida kasutatakse tänapäeval suvel muusika- ja teatrietendusteks ning programmi „Paphos 2017 — Euroopa kultuuripealinn“ üritusteks. Lisaks on mündile vermitud „ΚΥΠΡΟΣ KIBRIS“ ja „Πάφος 2017 — Πολιτιστική πρωτεύουσα Ευρώπης“.

Motiiv

Mündil on kujutatud Paphose antiikset Odeoni, 2. sajandist pKr pärinevat väikest odeoni. Tänapäeval kasutatakse seda suvekuudel muusika- ja teatrietendusteks; programmi „Paphos 2017 — Πολιτιστική πρωτεύουσα Ευρώπης“ (Paphos 2017 — Euroopa kultuuripealinn) raames on see lavaks mitmetele üritustele. Väljalaskjariigi nimi „ΚΥΠΡΟΣ KIBRIS“ (Küpros) ja sõnastus „Πάφος 2017 — Πολιτιστική πρωτεύουσα Ευρώπης“ (Paphos 2017 — Euroopa kultuuripealinn) on graveeritud rahvusliku külje sisemisele mündiringile. Välimisel mündiringil on kujutatud Euroopa lipu kahtteist tähte.

Taustateave teema kohta

Algatus „Euroopa kultuuripealinn“ sai alguse 1985. aastal. Selle eesmärk on muuta Euroopa kultuuriline mitmekesisus nähtavaks ning samal ajal rõhutada ühiseid ajaloolisi seoseid. Väljavalitud linnad korraldavad mitmekuulise programmi, millega kaasnevad sageli uued kultuuriprojektid, avalike ruumide täiustamine ja tihedam rahvusvaheline koostöö. 2017. aastal jagas Paphos tiitlit Taani linna Aarhusiga. Paphos oli esimene Küprose linn, millest sai Euroopa kultuuripealinn.

Programmi juhtmõte oli „Mandrite ühendamine – kultuuride ühendamine“. See viitas Küprose geograafilisele asukohale Vahemere idaosas ning saare pikale ajaloole Euroopa, Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika vahelise kontaktialana. Paljud üritused korraldati avalikus ruumis „vabaõhutehase“ kontseptsiooni raames. Sellega sooviti, et kultuur ei piirduks suletud ürituspaikadega, vaid hõlmaks ka linnaruumi ja ümbritsevat maastikku.

Odeon asub Nea Paphose arheoloogilisel alal. See muistne linn kujunes hellenistlikul ajajärgul ning oli Rooma võimu ajal Küprose poliitiline ja halduskeskus. Ala hõlmab muu hulgas avalike hoonete ja elamute jäänuseid ning Rooma põrandamosaiikidega rajatisi. Paphose arheoloogilised paigad kuuluvad alates 1980. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse. Odeon oli Kreeka-Rooma antiikajal tavaliselt täielikult või osaliselt katusega etenduste ja kogunemiste paik, mis oli mõeldud eelkõige muusika, retsitatsioonide ja väiksemate ettekannete jaoks.

Selle ehitise valik ühendab seega selle mälestusväljaande mitu tasandit: linna muistse mineviku, selle tänapäevase kultuurilise kasutuse ja Euroopa tiitli. Samuti viitab motiiv kultuuripealinna aasta kontseptsioonile kaasata ajaloolised paigad ja avalikud ruumid tänapäeva kultuuriellu. Mündiväljaanne muutis ajaliselt piiratud tiitli nähtavaks kogu euroalal, mitte ainult Küprosel.