Käibemüntide komplekt, peegelviimistlus

Sündmus oli seotud iseseisva Soome riigi saja aasta möödumisega. Soome kuulutas 6. detsembril 1917 välja iseseisvuse Vene keisririigist. 2017. aasta juubeliaasta programm hõlmas poliitilise ajaloo kõrval ka teemasid, mis olid seotud igapäevaelu, kultuuri ja rahvusliku enesetajuga. Nende hulka kuulus loodus, mida käsitleti peale eraldi mälestusmündi ka üritustel ja kodanikualgatustes.

Kujundus põhineb Kari Auvineni fotol. See valiti fotovõistluse raames, mille otsustamises sai osaleda ka üldsus. Fotograafilise algkujutise valimine erineb klassikalistest mündikujundustest, mis põhinevad sageli portreedel, vappidel või ajaloolistel ehitistel. Siin ei soovitud kujutada üht kindlat paika ega konkreetset poliitilist sündmust, vaid igapäevast loodusvaatlust.

Harmaja on väike kaljune saar Soome lahes Helsinki ees. See asub pealinna sadama sissepääsu juures ning on tuntud eelkõige oma tuletorni ja pika kasutusajaloo poolest meresõidus ning lootsiteenistuses. Asukoht ühendab seega ranniku- ja saarestikumaastiku Helsinki kui sadamalinna ajalooga. Samuti esindab see Soome Läänemere rannikule iseloomulikku maastikutüüpi.

Loodusel on Soomes ka ühiskondlikult eriline roll. Suured metsaalad, arvukad siseveekogud, ulatuslik saarestikurannik ja suured aastaajalised erinevused kujundavad vaba aja veetmist, tööelu ning kultuurilisi kujutisi. Lisaks kehtib niinimetatud igaüheõigus, mis võimaldab viibida looduses ja seda teataval viisil kasutada olenemata maaomandist, tingimusel et sellega ei tekitata kahju ega häirita teisi.

Münt käsitles seega riigi juubelit mitte poliitiliste sümbolite kaudu. Selle asemel seati keskmesse looduspiirkond ja tuttav loomavaatlus. Motiivi avalik valimine vastas ühtlasi Soome juubeliaasta ühisel osalusel põhinevale lähenemisele.