Kreeka · Philippi arheoloogilised alad

Väljalaskekuupäev12. okt 2017

Kogutiraaž750 000

ELi maksimum750 000

Väljaanded3

ÄärekiriΕΛΛΗΝΙΚΗ ΔΗΜΟΚΡΑΤΙΑ + ★

Pealdis a olev tekstΑΡΧΑΙΟΛΟΓΙΚΟΣ ΧΩΡΟΣ ΦΙΛΙΠΠΩΝ / ΕΛΛΗΝΙΚΗ ΔΗΜΟΚΡΑΤΙΑ / 2017

DisainerGeorgios Stamatopoulos

RahapajaBank of Greece - Mint, Halandri

Väljalaske puhul

Mälestusmünt on pühendatud Philippi arheoloogilisele väljakaevamispaigale. Mündi kujutisel on osa ehitisest Basilika B ning lineaarsed mustrid, mis on inspireeritud seal avastatud antiikse kreeka mosaiigi servamustrist. Siseringi ääres on kreeka keeles tekstid „PHILIPPI ARHEOLOOGILINE VÄLJAKAEVAMISPAIK“ ja „KREEKA VABARIIK“.

Motiiv

Mündi siseosal on kujutatud osa Basilika B-st ning lineaarseid mustreid, mis on inspireeritud väljakaevamispaigalt leitud antiikse Kreeka mosaiigi servamustrist. Siseringi ääres on loetavad tekstid „PHILIPPI ARHEOLOOGILINE VÄLJAKAEVAMISPAIK“ ja „KREEKA VABARIIK“ (kreeka keeles). Taustale on graveeritud ka väljalaskeaasta „2017“ ning mündimotiivist paremale palmett ehk Kreeka rahapaja tunnus. All vasakul asub mündi kujundaja monogramm (George Stamatopoulos).

Mündi välisrõngal on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.

Taustateave teema kohta

Philippi asub Kreeka kirdeosas tänapäeva Kavala lähedal. Asula rajasid 4. sajandil eKr Thasose kolonistid algselt Krenidese nime all. Veidi hiljem allutas Makedoonia kuningas Philipp II paiga oma kontrollile ja nimetas selle enda järgi. Muu hulgas olid määravad lähedal asuvad kullavarud ning strateegiline asukoht Makedoonia ja Traakia vahel.

Rooma ajal asus Philippi Via Egnatia ääres, mis oli oluline liiklusühendus Aadria mere ranniku ja Bütsantsi ümbruse vahel. Aastal 42 eKr toimus Philippi lähistel lahing. Marcus Antonius ja Octavianus alistasid seal Brutuse ja Cassiuse väed, kes olid osalenud Caesari mõrvamises. Seejärel arendati Philippi Rooma kolooniaks. Veteranid said maad ning linna haldus ja arhitektuur lähtusid Rooma eeskujudest.

Paigal on oluline roll ka varakristluse ajaloos. Apostel Paulus saabus 1. sajandil pKr Philippisse ja rajas seal kristliku koguduse. Seda peetakse traditsiooniliselt üheks esimeseks kristlikuks koguduseks Euroopa pinnal. Sellele on suunatud Uues Testamendis säilinud kiri filiplastele. Hilisantiigis rajati mitu kirikut, mis annavad tunnistust Rooma linna muutumisest kristlikuks keskuseks.

Basilika B ehitati 6. sajandil. See on suurejooneline varakristlik mitmelööviline kirik kuplirajatisega. Selle arhitektuur ühendab basiilika vormi tsentraliseerivate ehituselementidega, mida kasutati tolle aja Ida-Rooma sakraalarhitektuuris.

Mündi väljaandmine on ajaliselt seotud Philippi arheoloogilise paiga kandmisega UNESCO maailmapärandi nimekirja 2016. aastal. Paik dokumenteerib ruumiliselt terviklikult mitut ajaloolist kihistust: Makedoonia linna rajamist, Rooma kolooniat ja varakristlikku Philippit.