Eesti · Eesti tee iseseisvusele

Väljalaskekuupäev26. juuni 2017

Kogutiraaž1 500 000

ELi maksimum1 500 000

Väljaanded2

ÄärekiriEESTI × 2, vaheldumisi püst- ja tagurpidi, punktidega eraldatud

Pealdis a olev tekstMAAPÄEV / 1917 / EESTI / 2017

DisainerJaan Meristo

RahapajaUAB Lietuvos monetų kalykla, Vilnius (Lithuania)

Väljalaske puhul

Mälestusmünt meenutab Eesti iseseisvust ja 1917. aasta MAAPÄEVA ehk Eestimaa kubermangu ajutist maanõukogu. Motiivil on kujutatud kõverat tammetüve, mille ühel küljel on oksad ja teisel lehed. Oksad sümboliseerivad revolutsioonide ja raskuste aega Eesti teel iseseisvusele, lehed Eesti tugevust, saavutusi ja pikaealisust.

Motiiv

Mündil on kujutatud kõverdunud tammetüve; tüve ühel küljel on kujutatud puu oksi, teisel küljel lehti. Oksad sümboliseerivad revolutsioonide ja raskuste aega, mis eelnes Eesti teele iseseisvusele. Lehed sümboliseerivad Eesti tugevust, saavutusi ja pikaealisust. Tüve all vasakul on tekst „MAAPÄEV“ (Eestimaa kubermangu ajutine maanõukogu) ning selle kohal aastaarv „1917“. All paremal on emiteeriva riigi nimi „EESTI“ ja selle all vermimisaasta „2017“.

Mündi välisrõngal on kujutatud Euroopa lipu kahtteist tähte.

Taustateave teema kohta

1917. aasta Veebruarirevolutsiooniga lõppes Vene impeeriumis tsaarivõim. Uus Ajutine Valitsus lubas eestlastele territoriaalset ümberkorraldust: peamiselt eestikeelsed alad, mis olid varem jaotatud Eestimaa ja Liivimaa kubermangude vahel, koondati autonoomseks haldusüksuseks. Nii said omavalitsust puudutavad poliitilised nõudmised esimest korda institutsionaalse raamistiku.

Maapäev, ametlikult ajutine maanõukogu, sai alguse valimistest ja tegutses Eesti rahvaesindusena. See tegeles piirkonna haldamisega ning moodustas maavalitsuse. Poliitiline olukord jäi siiski ebastabiilseks. Eesti erakonnad konkureerisid võimu pärast Vene ametiasutuste, soldatite nõukogude ja revolutsiooniliste jõududega. Samal ajal jätkas Venemaa sõda Saksa keisririigi vastu.

Pärast bolševike võimuhaaramist Petrogradis ei tunnustanud maanõukogu uut valitsust Eesti seadusliku kõrgeima võimuna. 1917. aasta novembri lõpus kuulutas ta end kuni Asutava Kogu kokkutulekuni riigi kõrgeimaks võimuks. Bolševikud saatsid ta seejärel jõuga laiali; tema esindajad jätkasid osaliselt põrandaalust tegevust. Maanõukogu volitatud organ valmistas lõpuks ette riikliku lahkulöömise.

Kui Vene väed 1918. aasta veebruaris taandusid ja Saksa üksused edasi liikusid, kasutasid Eesti poliitikud lühikest võimuvaakumit iseseisva riigi väljakuulutamiseks. Vahetult pärast seda okupeerisid Saksa väed piirkonna. Alles pärast Esimese maailmasõja lõppu sai Eesti valitsus oma tegevust jätkata. Järgnenud Vabadussõjas kaitses Eesti oma riiklikku iseseisvust; Tartu rahuleping reguleeris 1920. aastal suhteid Nõukogude Venemaaga.

Mündiväljaanne ilmus Eesti rahvaesinduse tekkimise sajandal aastapäeval. Maanõukogu käsitleti parlamentaarse ja riikliku enesemääramisprotsessi institutsionaalse lähtekohana – see protsess viis 1918. aasta riigi rajamiseni.