Saksamaa · Rheinland-Pfalz, Porta Nigra Trieris

Trier tekkis Rooma ajal Augusta Treverorumina keldi hõimu Treverer alal. Linn arenes haldus- ja kaubanduskeskuseks. Hilisantiigis oli see ajuti Rooma keisrite residents ning läänepoolse riigiosa poliitiline keskus. Sellest ajastust pärinevad lisaks linnaväravale muu hulgas Kaiserthermen, Barbarathermen, Amphitheater ja Konstantinbasilika.

Värav rajati 2. sajandi lõpu paiku suurtest liivakiviplokkidest. Kivid laoti ilma mördita üksteise peale ja ühendati algselt raudklambritega. Kaks läbikäiku, mitmekorruselised tornid ja siseõu olid liikluse kontrollimiseks. Tõenäoliselt jäi ehitis osaliselt lõpetamata. Selle tänapäevane nimetus pärineb keskajast ja viitab liivakivi tumedale värvusele; Rooma-aegne nimi ei ole säilinud.

Ehitise säilimine on seotud selle uue kasutusega. 11. sajandil asus sinna elama Vahemere idaosast pärit erak Simeon. Pärast tema surma muudeti värav püha Simeoni pühendatud kaksikkirikuks. Seejuures rajati muu hulgas apsiidid, trepirajatised ja muud kiriklikud ehitised. Napoleoni korraldusel eemaldati need täiendused 19. sajandi alguses suures osas, et taastada Rooma-aegne ilme. Keskajal kasutamise jäljed on siiski nähtavad.

Alates 1986. aastast kuuluvad värav koos Trieri teiste Rooma-aegsete ehitiste, Dom ja Liebfrauenkirchega UNESCO maailmapärandi hulka. Seega viitab see nii tänapäeva Rheinland-Pfalzi Rooma-aegsele minevikule kui ka hilisemale suhtumisele antiiksetesse ehitusmälestistesse.

Saksamaa liidumaade sari tutvustas alates 2006. aastast igal aastal üht liidumaad ühe valitud ehitise põhjal. Järjestus lähtus üldjoontes Bundesrati roteeruvast eesistumisest. Rheinland-Pfalzi puhul sobis motiiviks Trieri Rooma-aegne ehitis, sest see koondab vahetult äratuntavasse ehitusmälestisse liidumaa pika asustus- ja haldusajaloo.