Luksemburg · 50 aastat vabatahtliku armee asutamisest Luksemburgis

Väljalaskekuupäev2. jaan 2017

Kogutiraaž316 000

ELi maksimum500 000

Väljaanded5

Äärekiri2 ★ ★ × 6, vaheldumisi püst- ja tagurpidi

Pealdis a olev tekst50 Joer Fräiwëllegen-Arméi / 2017 / LËTZEBUERG

DisainerGestaltungskonzept BCL

RahapajaKoninklijke Nederlandse Munt, Utrecht

Väljalaske puhul

Münt meenutab Luksemburgi armee vabatahtlikkuse 50. aastapäeva. Motiivil on paremal Tema Kuningliku Kõrguse suurhertsog Henri portree paremalt ja vasakul logona kujundatud kiri „50 aastat vabatahtlikku armeed“. Alaosas on „LËTZEBUERG“.

Motiiv

Mündimotiivil on paremal kujutatud tema kuningliku kõrguse suurhertsog Henri paremale suunatud profiiliportreed ning vasakul logona kujutatud kiri „50 Joer Fräiwëllegen-Arméi“. Selle kohal on rahapaja märgi ja mündimeistri initsiaalide vahel märgitud väljalaskeaasta „2017“. Alumises osas on loetav väljalaskjariigi nimi „LËTZEBUERG“.

Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.

Taustateave teema kohta

Pärast Luksemburgi vabastamist Teise maailmasõja ajal kehtestas suurhertsogiriik üldise sõjaväekohustuse. See otsus oli seotud Saksa okupatsiooni kogemusega ning riigi hilisema lõimimisega Lääne julgeolekukorraldusse. Luksemburg kuulus 1949. aastal NATO asutajaliikmete hulka ning kohustus seega vaatamata oma väiksusele andma oma panuse ühisesse kaitsesse.

1967. aastal kaotati sõjaväekohustus. Sellest ajast tugineb Luksemburgi armee inimestele, kes otsustavad vabatahtlikult sõjaväeteenistusse astuda, samuti elukutselistele sõjaväelastele ja tsiviiltöötajatele. „Vabatahtlike armee” ei tähenda seejuures, et teenistus oleks tasustamata või vabatahtlik töö, vaid et kedagi ei kutsuta teenistusse üldise kohustuse alusel. Üleminek vastas riigi piiratud personalivõimalustele ning viis väiksema, alaliselt kättesaadava relvajõu kujunemiseni.

Armee ülesanded ei piirdu oma riigi territooriumi kaitsmisega. Luksemburg osaleb oma võimaluste piires NATO, Euroopa Liidu ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ühisoperatsioonidel ja -struktuurides. Muu hulgas hõlmab see panust rahuvalvemissioonidesse, mitmerahvuselistesse üksustesse, logistilisse toetusse ja humanitaarabisse. Sageli teeb riik seejuures tihedat koostööd liitlasriikide, eelkõige Belgia relvajõududega.

Suurhertsog Henri on alates 2000. aastast Luksemburgi riigipea. Mündi emiteerimise ajal kuulus talle ka põhiseaduslik pädevus relvajõudude suhtes. Tema portree loob seega seose armee ja riigi vahel. Samal ajal vastab see Luksemburgi tavale kujutada euro müntide rahvuslikul küljel ametis olevat suurhertsogit.

Aastapäev andis põhjust meenutada Luksemburgi kaitsepoliitikas toimunud püsivat muutust: üleminekut kutsealusel põhinevalt armeelt vabatahtlikkuse alusel tegutsevatele relvajõududele. Seega ei viita münt ühele konkreetsele sõjalisele operatsioonile, vaid alates 1967. aastast kehtinud korraldusvormile.