KMK BU

Rooma lepingute” all mõeldakse kahte lepingut: Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) asutamislepingut ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratomi) asutamislepingut. Lepinguosalised olid Belgia, Saksamaa Liitvabariik, Prantsusmaa, Itaalia, Luksemburg ja Madalmaad. Mõlemad lepingud jõustusid 1958. aasta alguses.

EMÜ eesmärk oli liikmesriikide majanduste järkjärguline ühendamine. Selle hulka kuulusid tollimaksude ja kaubandustõkete kaotamine, ühise välise tollitariifi kehtestamine ning ühiste poliitikavaldkondade arendamine. Leping lõi ka institutsioonilise raamistiku, kuhu kuulusid komisjon, ministrite nõukogu, parlamentaarne assamblee ja kohus. Parlamentaarsest assambleest kujunes hiljem Euroopa Parlament. Euratom reguleeris seevastu koostööd tuumaenergia rahumeelsel kasutamisel, sealhulgas teadusuuringuid, varustamist ja ohutuskontrolli.

Lepingud olid seotud Lääne-Euroopa lõimumisega pärast Teist maailmasõda. Juba varem olid needsamad kuus riiki allutanud Euroopa Söe- ja Teraseühenduse kaudu kesksed sõjaliselt tähtsad tööstusharud ühisele järelevalvele. Pärast Euroopa Kaitseühenduse ja Euroopa Poliitilise Ühenduse ulatuslikumate kavade läbikukkumist keskendus koostöö rohkem majandusvaldkondadele.

EMÜ arenes edasi hilisemate laienemiste ja lepingumuudatuste kaudu. Maastrichti lepinguga loodi Euroopa Liit ning alustati majandus- ja rahaliidu rajamist. Seetõttu ei põhine tänapäeva Euroopa Liit muutmata kujul 1957. aasta lepingutekstil, kuid on institutsiooniliselt ja õiguslikult selle arenguliini jätk. Euratom eksisteerib endiselt eraldiseisva ühendusena, millel on Euroopa Liiduga ühised institutsioonid.

Ühine mündiväljaanne tõi esile seose majandusühenduse algusaegade ja hilisema rahaliidu vahel. See oli esimene 2-eurone mälestusmünt, mille kõik toonased euroala riigid lasid välja ühise põhimotiiviga. Ka paljude hiljem ühinenud riikide osalemine viitas Euroopa koostöö laienemisele algsest kuue lepinguosalise ringist kaugemale.