Vatikan · Vatikani sandarmeeria 200. aastapäev

Korpuse algus ulatub Napoleoni valitsemisjärgsesse Paavstiriigi ümberkorraldamisse. Paavst Pius VII asutas 1816. aastal paavstliku karabinjeerikorpuse. Selle ülesanne oli taastatud Paavstiriigis tagada avalik julgeolek, jälitada õigusrikkumisi ja kehtestada riigikord. Selle organisatsioon lähtus sõjaväeliselt üles ehitatud politseijõududest, mis tekkisid tol ajal mitmes Euroopa riigis.

Paavstiriigi lõppemise ja Rooma vallutamisega Itaalia vägede poolt 1870. aastal muutusid ülesanded ja tegevuspiirkond põhjalikult. Edaspidi ei kuulunud paavsti võimu alla enam endine territoorium. Alles Püha Tooli ja Itaalia vahel sõlmitud Lateraani lepingud lõid 1929. aastal suveräänse Vatikaniriigi. Selle väikese riigi territooriumil võttis sandarmeeria üle politsei- ja julgeolekuülesanded.

Paavst Paul VI ajal toimunud ümberkorraldamise käigus saadeti 1970. aastal mitu paavstlikku relvastatud korpust laiali. Politseiülesanded jätkusid siiski muudetud organisatsiooninimetuste all. Alates 2002. aastast kannab üksus taas nimetust Vatikaniriigi sandarmikorpus.

Sandarmeeriat tuleb eristada Paavstlikust Šveitsi kaardiväest. Šveitsi kaardivägi on sõjaväeline korpus ning vastutab eelkõige paavsti isikliku kaitse ning valve- ja auvalveteenistuse eest. Sandarmeeria täidab seevastu riigipolitsei ülesandeid. Nende hulka kuuluvad avaliku korra hoidmine, kuritegude uurimine, liikluse reguleerimine, piiri- ja juurdepääsukontroll ning osalemine paavsti ja Vatikani asutuste kaitsmisel. Seejuures teeb ta koostööd ka Itaalia ja rahvusvaheliste julgeolekuasutustega.

Korpuse tunnustamine viitab seega mitte ainult ühele politseiüksusele, vaid ka riigihalduse ajaloole territoriaalselt ulatuslikust Paavstiriigist tänapäevase Vatikaniriigini. Juubel andis põhjust rõhutada Vatikani julgeolekuorganite institutsionaalset järjepidevust ja nende rolli riikliku suveräänsuse teostamisel.