Slovakkia · ELi eesistumine

Väljalaskekuupäev7. märts 2016

Kogutiraaž1 000 000

ELi maksimum1 000 000

Väljaanded5

ÄärekiriSLOVENSKÁ REPUBLIKA + ★ + pärnaleht + ★

Pealdis a olev tekst2016 / SLOVENSKO / PREDSEDNÍCTVO SR V RADE EÚ / MK / VP

DisainerVladimír Pavlica

RahapajaMincovna Kremnica, š.p., Kremnica / Slovakia

Väljalaske puhul

Münt meenutab Slovakkia esimest eesistumist Euroopa Liidu Nõukogus. Motiivil on kujutatud Slovaki Vabariigi vapp lehvikukujuliselt paigutatud keskme poole suunduvate kaarjate joonte ees, mis sümboliseerivad Slovakkia positsiooni ja tähtsust tema ELi eesistumise ajal. Lisaks on sellel aastaarv „2016” ning kirjad „SLOVENSKO” ja „PREDSEDNÍCTVO SR V RADE EÚ”.

Motiiv

Motiivi keskne element on Slovaki Vabariigi vapp lehvikukujuliselt paiknevate kõverjoonte taustal, mis suunduvad keskme poole. Motiiv sümboliseerib Slovaki Vabariigi rolli ja tähtsust tema Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ajal. Slovaki Vabariigi vapist paremal on aastaarv „2016“. Mööda mündi sisemise rõnga äärt kulgevad riigi nimi „SLOVENSKO“ (Slovakkia) ja kiri „PREDSEDNÍCTVO SR V RADE EÚ“ (Slovakkia Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine), mida eraldavad teineteisest graafilised sümbolid. Kremnica rahapaja mündimärk, mis koosneb tähtedest „MK“ kahe vermimisvormi vahel, ning rahvusliku külje kujundaja Vladimír Pavlica stiliseeritud initsiaalid „VP“ paiknevad motiivi allservas.

Mündi välimisel rõngal on kujutatud Euroopa lipu kahtteist tähte.

Taustateave teema kohta

Euroopa Liidu Nõukogu on organ, milles liikmesriikide valitsusi esindavad nende vastavate valdkondade ministrid. Sõltuvalt teemast kogunevad näiteks rahandus-, keskkonna- või siseministrid. Eesistumine vahetub liikmesriikide vahel rotatsiooni korras iga kuue kuu järel. See ei tähenda Euroopa Ülemkogu ehk riigipeade ja valitsusjuhtide nõukogu ega Euroopa Nõukogu, mis ei ole Euroopa Liidu institutsioon.

Eesistujariik juhib enamikku nõukogu istungitest ja ettevalmistavatest töörühmadest, koordineerib läbirääkimisi ning otsib liikmesriikide vahel kompromisse. Lisaks esindab ta nõukogu läbirääkimistel Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoniga. Eesistumine ei anna riigile siiski ainuisikulist otsustusõigust. Poliitiline töö kooskõlastatakse pikaajaliselt; kolm järjestikust eesistujariiki moodustavad niinimetatud kolmiku. Slovakkia tegi selles koostööd Madalmaade ja Maltaga.

Selle ülesande ülevõtmine oli seotud Slovakkia järkjärgulise lõimumisega Euroopa institutsioonidesse. Riik oli 2004. aastal Euroopa Liiduga ühinenud ja võtnud 2009. aastal kasutusele euro. Eesistumine toimus seega kaksteist aastat pärast Euroopa Liiduga ühinemist ning oli Slovakkia halduse ja diplomaatia jaoks uus institutsionaalne ülesanne.

Nõukogu töö langes poliitiliselt pingelisse perioodi. Teemade hulka kuulusid majandusareng, siseturu süvendamine, ränne ja varjupaik ning liidu roll välispoliitikas. Lisaks tuli tegeleda Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumist käsitleva referendumi tagajärgedega. 2016. aasta septembris kohtusid ülejäänud 27 liikmesriigi riigipead ja valitsusjuhid Bratislavas, et arutada ilma Ühendkuningriigita edasist koostööd. Selle tulemusel sündis niinimetatud Bratislava tegevuskava, mis sisaldas muu hulgas eesmärke rände, sise- ja välisjulgeoleku ning majanduse valdkonnas.

Mündiväljaannet võib seega käsitleda institutsionaalse tähise või verstapostina: Slovakkia võttis esimest korda üle eesistujariigi korraldusliku ja vahendava rolli ning oli poole aasta vältel Euroopa tasandil eriti nähtav.