Austria · Austria Riigipanga 200. aastapäev

Väljalaskekuupäev2. dets 2015

Kogutiraaž16 060 000

ELi maksimum16 000 000

Väljaanded4

Äärekiri2 EURO ★★★ × 4, vaheldumisi püst-/tagurpidi

Pealdis a olev tekstRepublik Österreich / 200 Jahre Oesterreichische Nationalbank / 1816 / 2016

DisainerHerbert Wähner

RahapajaMünze Österreich AG, Wien

Väljalaske puhul

Münt meenutab 1816. aastal asutatud Oesterreichische Nationalbanki 200. aastapäeva. Motiivil on kujutatud selle peahoone, kaubanduse jumal Merkuur ning küllusesarvega Fortuna kui jõukuse sümbol. Pael meenutab Austria punast-valget-punast lippu; kujutist täiendavad aastaarvud „1816“ ja „2016“ ning kiri „200 aastat Oesterreichische Nationalbank“.

Motiiv

Motiivil on kujutatud kaht Rooma mütoloogia jumalat, keda võib näha Oesterreichische Nationalbanki (OeNB) peahoone sissepääsu kohal paikneval kivireljeefil: vasakul Merkur, jumalate sõnumitooja ning kaupmeeste ja kaubanduse jumal; paremal Fortuna, saatuse ja jõukuse jumalanna, keda on kujutatud küllusesarvega. Mündi siseosa taustal ulatub OeNB peahoone vasakust servast paremani. Mündi siseosa alumise serva ääres kulgeb lint, mis meenutab Austria lipu punavalgepunast mustrit; heraldika kujundusreeglite kohaselt sümboliseerib vertikaalne viirutus punast värvi. Merkuurist vasakul olevad aastaarvud „1816“ ja „2016“ viitavad OeNB asutamisaastale ja selle kahesajandale aastapäevale. Kuldse mündi siseosa servadel olevad kirjed on „Republik Österreich“ ja „200 Jahre Oesterreichische Nationalbank“.

Mündi välimisel ringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.

Taustateave teema kohta

Rahvuspanga loomine on seotud Napoleoni sõdade rahaliste tagajärgedega. Habsburgide monarhia rahastas suurel määral oma kulutusi paberrahaga. Raha väärtuse järsk langus ja riigipankrot 1811. aastal vapustasid usaldust valuuta vastu. Keiser Franz I lõi seejärel „Privilegirte Oesterreichische National-Banki“. Aktsiaseltsina, millel oli pangatähtede emiteerimise eesõigus, pidi see rahasüsteemi stabiliseerima ja piirama valuuta sõltuvust riigi otsesest rahastamisest.

Poliitilise ümberkorraldusega Austria-Ungari kaksikmonarhiaks muutus ka keskpanga korraldus. Alates 1878. aastast täitis Oesterreichisch-ungarische Bank mõlema riigipoole emissioonipanga ülesandeid. Pärast monarhia lõppu ja sõjajärgse aja inflatsiooni korraldati Austria emissioonipank 1920. aastatel ümber. See osales valuuta stabiliseerimisel ja šillingi kasutuselevõtul. Pärast Austria „Anschlussi“ Saksa Riigiga saadeti see 1938. aastal laiali; 1945. aastal alustas ta taas tegevust.

Alates majandus- ja rahaliidu kolmanda etapi algusest kuulub Oesterreichische Nationalbank Euroopa Keskpankade Süsteemi ja eurosüsteemi. Euroala rahapoliitilised otsused tehakse ühiselt Euroopa Keskpanga nõukogus. Austrias osaleb rahvuspank muu hulgas nende otsuste elluviimises, haldab valuutareserve, varustab riiki sularahaga ning osaleb finantsstabiilsuse ja maksetehingute järelevalves.

Kujutatud hoone Viinis Otto-Wagner-Platzil ehitati arhitekt Leopold Baueri kavandite järgi. Algselt oli see kavandatud Habsburgide monarhia emissioonipangale ning valmis Esimese maailmasõja aastatel. Hoone arhitektuurne skulptuur seob institutsiooni kaubanduse, rahanduse ja majandusliku turvalisusega.

Aastapäev sobis mündi vermimise ajendiks, sest keskpanga ajalugu on otseselt seotud pangatähtede, müntide ja usaldusega valuuta vastu. Samal ajal viitab väljalase üleminekule Austria emissioonipanga traditsioonilt ühisele Euroopa rahasüsteemile.