2 eurot PP

Euroopa Liidu tänapäeval kasutatav lipp ei tekkinud algselt Euroopa ühendustes, vaid Euroopa Nõukogus. See 1949. aastal asutatud rahvusvaheline organisatsioon võttis 1955. aastal oma embleemina kasutusele sinisel taustal paikneva kaheteistkümnest kuldsest tähest koosneva ringi. Hiljem tegi Euroopa Nõukogu ettepaneku kasutada seda sümbolit ka Euroopa koostöös väljaspool oma institutsioone.

Euroopa ühendustes arutati ühiseid sümboleid 1980. aastate alguses. Euroopa Parlament võttis lipu kasutusele 1983. aastal. Seejärel soovitas Euroopa Ülemkogu moodustatud, Itaalia poliitiku Pietro Adonnino juhitud töörühm seda Euroopa ühenduste sümbolina. Riigi- ja valitsusjuhid kiitsid ettepaneku 1985. aastal heaks ning alates 1986. aastast kasutavad seda Euroopa institutsioonid. Euroopa ühendustest kujunes hiljem Euroopa Liit, mistõttu kinnistus selle kohta nimetus ELi lipp.

Tähtede arv ei tähista liikmesriikide arvu ega kindlat asutamiskuupäeva. Kaksteist valiti püsiva arvuna, mis pidi väljendama ühtsust ja täielikkust. Seetõttu jäi tähekranss muutumatuks ka Euroopa ühenduste ja Euroopa Liidu mitmesuguste laienemiste ajal. Erinevalt näiteks Ameerika Ühendriikide lipul olevate tähtede arvust ei kohandata seda uute liikmesriikide lisandumisel.

Aastapäev andis põhjust euroala riikide ühisväljaandeks. Sellistel ühisväljaannetel ühendatakse kogu Euroopas ühtne kujutismotiiv emiteerivate riikide vastavate rahvuslike andmetega. Kasutatud motiivi ei määranud üksnes rahandusministrid ega rahapajad: Euroopa rahapajade korraldatud konkursi järel valis ekspertidest žürii välja viis kavandit, mille üle said euroala kodanikud ja elanikud internetis hääletada. Nii kaasati ühise Euroopa käibemündi kujundamisse ka üldsus. Itaalia väljaanne oli seega koordineeritud mündisarja osa, mitte üksnes riiklik mälestusmünt.