2 eurot briljantlõige/BU

Spyridon „Spyros“ Louis oli Ateenast pärit Marousi kreeka jooksja. Tuntuks sai ta võiduga maratonijooksus esimestel nüüdisaegsetel olümpiamängudel 1896. aastal Ateenas. Enne seda ei olnud ta rahvusvahelisel tasemel võistlussportlasena silma paistnud. Tema edu tegi temast Kreekas rahvusliku sümbolkuju. Pärast mänge tõmbus ta suuresti spordist tagasi ja elas avalikkuse tähelepanu alt eemal. Ta suri 1940. aastal.

Maratonijooks lisati 1896. aasta mängude kavva spetsiaalselt. Idee autor oli prantsuse keeleteadlane Michel Bréal. See tugines pärimusele antiiksest käskjalast, kes olevat pärast Marathoni lahingut toonud Ateena elanikele teate kreeklaste võidust. 1896. aastal kulges distants Marathonist Ateenasse ja oli umbes 40 kilomeetri pikkune, seega lühem kui hiljem kindlaks määratud maratoni distants 42,195 kilomeetrit. Louis jõudis esimesena finišisse ning saavutas sellega nende mängude ainsa Kreeka võidu jooksualal.

Hõbekarika, mida tuntakse „Bréali karikana“, oli Michel Bréal annetanud maratonijooksu võitjale. Selle kujundus viitab taimemotiivide ja kreekakeelse raidkirjaga Marathoni antiiksele maastikule. Karikas jäi kauaks Louisi perekonna valdusse ning selle omandas hiljem Kreeka kultuurifond.

Panathinaiko-Staadion asub antiikse Ateena staadioni kohal. Seda uuendati 19. sajandil spordivõistluste taasalustamiseks ning 1896. aasta olümpiamängudeks ehitati see täielikult marmorist. Seal toimusid muu hulgas maratonijooksu finiš ja lõputseremoonia.

Seega seob sündmuse valik konkreetse Kreeka sportlase eluloo olümpiamängude taasasutamisega. Louisi finišisse jõudmisest sai ühtlasi osa Kreeka mälestusest Ateena 1896. aasta mängude kohta ning nüüdisaegsete spordisündmuste seosest antiiksete traditsioonidega.