Deutsch
English
Français
Español
Italiano
Nederlands
Português
Slovenčina
Hrvatski
Slovenščina
Lietuvių
Eesti
Български
CC 196 2015
käibemüntide komplekt
UNC/BU
KMK BU
Malta · Sari: Malta põhiseaduse ajalugu, 5. väljaanne, parlamentaarne vabariik
Tiraaž30 000
Väljalaskehind30,00 €
Väljalaskekuupäev23. juuni 2015
Pakendkäibemüntide komplekt
Äärekiri2 ✠✠ × 6, vaheldumisi püst- ja tagurpidi suunaga
Turuhind33,00 €
Väljalaske puhul
Mälestusmünt meenutab Malta Vabariigi väljakuulutamist 13. detsembril 1974 pärast põhiseaduse muudatusi, mida toetas Malta parlamendi suur enamus. Motiivil on kujutatud Valletta presidendipalee fassaadil olevat marmortahvlit, mis sümboliseerib Malta üleminekut monarhialt vabariigile. Lisaks on näha kiri „MALTA — Republic 1974“ ja aastaarv „2015“.
Motiiv
See münt lõpetab viiest mälestusmündist koosneva seeria, mis meenutab Malta põhiseadusloo tähtsündmusi. Malta kuulutati 13. detsembril 1974 vabariigiks pärast põhiseaduse muudatusi, mida toetas Malta parlamendi suur enamus. Mündikujutisel on Valletta presidendipalee fassaadile paigaldatud marmortahvel, mis sümboliseerib Malta üleminekut monarhialt vabariigile. Paremal ülal on poolkaarekujuline kiri „MALTA — Republic 1974“. All on aastaarv „2015“.
Mündi välimisel ringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Mündi välimisel ringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Taustateave teema kohta
Malta oli 19. sajandi algusest alates Briti võimu all ning sai 1964. aastal iseseisvaks. Uus riik jäi esialgu Commonwealthi kuuluvaks konstitutsiooniliseks monarhiaks. Riigipea oli endiselt Elisabeth II Malta kuningannana; saartel esindas teda kindralkuberner. Valitsemisasjad olid valitud parlamendi ja peaministri juhtimisel tegutsenud kabineti käes.
Vabariiklik riigikord kaotas selle institutsioonilise sideme Briti krooniga, ilma et Malta oleks seejuures Commonwealthist välja astunud. Monarhi asemele tuli parlamendi valitud president, kelle ülesanded olid peamiselt esinduslikud ja põhiseaduslikud. Esimeseks presidendiks sai Anthony Mamo, kes oli varem ametis olnud viimase kindralkubernerina. Toonane peaminister oli Labour Party liige Dom Mintoff. Vabariigiks muutumist tuleb eristada viimaste Briti relvajõudude lahkumisest 1979. aastal, mida Malta meenutab vabaduspäevaga.
Presidendipalee, mille fassaadil asub mündil kujutatud tahvel, on tihedalt seotud Malta muutuvate valitsemisvormidega. Hoone rajati Johanniterordeni ajal suurmeistrite paleeks. Briti võimu ajal oli see kuberneride ametiresidents. Hiljem sai sellest Malta riigipea residents; aastaid kogunes seal ka parlament. Seega seob hoone orduaega, koloniaalvõimu ja iseseisvat vabariiklikku riiki.
Väljalase kuulus viieosalisse mündisarja Malta põhiseadusloo teemal. Varasemad mündid käsitlesid 1849. aasta esimesi valitud rahvaesindajaid, 1887. aasta enamusesindatust, 1921. aasta omavalitsust ja 1964. aasta iseseisvust. Vabariik oli selle sarja ajaline lõpp. Selle valimine münditeemaks on seega põhjendatav mitte üksnes tähtpäevaga, vaid ka selle sammu tähendusega Malta järkjärgulises omavalitsuse ja riikluse arengus.
Vabariiklik riigikord kaotas selle institutsioonilise sideme Briti krooniga, ilma et Malta oleks seejuures Commonwealthist välja astunud. Monarhi asemele tuli parlamendi valitud president, kelle ülesanded olid peamiselt esinduslikud ja põhiseaduslikud. Esimeseks presidendiks sai Anthony Mamo, kes oli varem ametis olnud viimase kindralkubernerina. Toonane peaminister oli Labour Party liige Dom Mintoff. Vabariigiks muutumist tuleb eristada viimaste Briti relvajõudude lahkumisest 1979. aastal, mida Malta meenutab vabaduspäevaga.
Presidendipalee, mille fassaadil asub mündil kujutatud tahvel, on tihedalt seotud Malta muutuvate valitsemisvormidega. Hoone rajati Johanniterordeni ajal suurmeistrite paleeks. Briti võimu ajal oli see kuberneride ametiresidents. Hiljem sai sellest Malta riigipea residents; aastaid kogunes seal ka parlament. Seega seob hoone orduaega, koloniaalvõimu ja iseseisvat vabariiklikku riiki.
Väljalase kuulus viieosalisse mündisarja Malta põhiseadusloo teemal. Varasemad mündid käsitlesid 1849. aasta esimesi valitud rahvaesindajaid, 1887. aasta enamusesindatust, 1921. aasta omavalitsust ja 1964. aasta iseseisvust. Vabariik oli selle sarja ajaline lõpp. Selle valimine münditeemaks on seega põhjendatav mitte üksnes tähtpäevaga, vaid ka selle sammu tähendusega Malta järkjärgulises omavalitsuse ja riikluse arengus.
Kasulik teave
See mündikomplekt sisaldab kõiki kaheksat käibemünti nominaalväärtusega 1 sendist kuni 2 euroni, samuti 2-eurost mälestusmünti ja normannide mündi reproduktsiooni (nimiväärtus: 5,88 €).