Läti · Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine

Parandatud väljaande puhul on tegemist Eesti 2-eurose mälestusmündiga Miina Härma 150. sünniaastapäeva puhul. Helilooja, organist, koorijuht ja muusikapedagoog sündis 1864. aastal ning suri 1941. aastal. Ta kuulus esimeste professionaalse muusikalise hariduse saanud eesti naiste hulka. Selle omandas ta Sankt Peterburi konservatooriumis, sest toona Vene keisririiki kuulunud Eestis ei olnud võrreldavat õppimisvõimalust.

Härma looming on tihedalt seotud Eesti koorikultuuriga. Ta kirjutas peamiselt kooriteoseid ja laule, sealhulgas eestikeelsete tekstide viisistusi. Lisaks juhatas ta koore, esines organistina ja õpetas muusikat. Suure osa oma elust tegutses ta Tartus. Üks sealne kool, kus ta oli õpetanud, kannab tänapäeval tema nime.

Koorilaulul oli Eestis mitte ainult muusikaline, vaid ka ühiskondlik funktsioon. Alates 19. sajandist kogunesid laulupidudele koorid eri piirkondadest. Eesti keele kasutamine ja ühiste laulude viljelemine tugevdasid Vene võimu ajal eestikeelse elanikkonna kultuurilist eneseteadvust. See traditsioon jätkus ka pärast riikliku iseseisvuse saavutamist. Sellele tuginesid ka 1980. aastate lõpu rahumeelsed massimeeleavaldused, mida nimetatakse laulvaks revolutsiooniks.

2014. aasta mündiväljaanne meenutas Härma 150. sünniaastapäeva. Tema valikut põhjendavad seega nii juubel kui ka tema seos kultuurivormiga, mis on Eesti ajaloos tihedalt seotud keele ja rahvusliku identiteediga. Mündimotiivil on tema portree, mis viitab otseselt austatud muusikule.