Malta · Sari: Malta põhiseaduse ajalugu, 4. väljaanne, 50 aastat iseseisvust

Väljalaskekuupäev3. juuni 2014

Kogutiraaž432 500

ELi maksimum400 000

Väljaanded3

Äärekiri2 ✠✠ × 6, vaheldumisi püst- ja tagurpidi suunaga

Pealdis a olev tekstMALTA – Independence 1964 / 2014

DisainerĠanni Bonnici

RahapajaKoninklijke Nederlandse Munt, Utrecht

Väljalaske puhul

Mündil meenutatakse Malta iseseisvumist ja 1964. aasta iseseisvuse põhiseadust, mille tulemusel sai Malta pärast sajandeid kestnud võõrvõimu iseseisvaks riigiks. Motiivil on kujutatud osa Gianni Bonnici 1989. aastal loodud pronkskujust, mis sümboliseerib iseseisvust: noor naine Malta sümbolina, kes kannab Malta lippu. Paremal kulgeb poolringikujuliselt kiri „MALTA – Independence 1964“.

Motiiv

See Malta 1964. aasta iseseisvuspõhiseadusele pühendatud mälestusmünt on viies ühe mündiseeria neljast mündist, mis on pühendatud Malta põhiseaduse ajaloo olulistele etappidele. 1964. aasta põhiseaduse alusel sai Malta pärast sajanditepikkust võõrvõimu iseseisvaks riigiks. Mündi rahvuslikul küljel on kujutatud osa Gianni Bonnici 1989. aastal kavandatud pronkskujust, mis sümboliseerib iseseisvust. Kujutatud on noor naine, kes sümboliseerib Maltat ja kannab Malta lippu. Paremal on poolkaares kiri „MALTA – Iseseisvus 1964“ ning alumises servas väljalaskeaasta „2014“.

Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.

Taustateave teema kohta

Malta sattus 1798. aastal esmalt Prantsuse võimu alla. Pärast Malta elanikkonna ülestõusu ja Briti blokaadi lahkusid Prantsuse väed 1800. aastal. Seejärel oli saarestik Briti kaitse all; 1814. aastal sai sellest ametlikult Briti koloniaalimpeeriumi osa. Tänu oma asukohale Euroopa ja Põhja-Aafrika vahel oli Malta laevastiku- ja sõjaväebaas. Teise maailmasõja ajal langes saar raskete õhurünnakute alla. Elanikkonnale 1942. aastal antud George'i rist lisati hiljem Malta lipule.

Poliitiline omavalitsus arenes mitmes etapis ja seda piirati ajutiselt taas. Pärast Teist maailmasõda süvenesid vaidlused Malta tulevase staatuse üle. Ajutiselt kaalutud plaan nägi ette tihedamat lõimumist Ühendkuningriigiga ning parlamentaarset esindatust Londonis, kuid seda ei viidud ellu. Seejärel hakkas peaminister George Borg Olivier' juhitud valitsus taotlema riiklikku iseseisvust. Uus põhiseaduslik kord kiideti 1964. aastal rahvahääletusel heaks.

Malta jäi algul Commonwealthi kuuluvaks konstitutsiooniliseks monarhiaks. Briti riigipea oli ühtlasi Malta kuninganna ning teda esindas saartel kindralkuberner. Alles 1974. aastal sai riigist vabariik. Briti relvajõud jäid lepinguliste kokkulepete alusel Maltale veel kuni 1979. aastani. Need hilisemad sammud näitavad, et koloniaalvõimust vabanemine ei piirdunud üheainsa poliitilise aktiga.

Kujutatud figuur kuulub Floriana iseseisvusmonumendi juurde, mis püstitati riikliku iseseisvuse 25. aastapäevaks. Münt oli osa Malta viieosalisest põhiseadusloo sarjast. Selle motiivid käsitlesid kronoloogilises järjekorras 1849. aasta esimesi valitud rahvaesindajaid, 1887. aasta enamuse esindatust, 1921. aasta omavalitsust, 1964. aasta staatuse muutumist ja 1974. aasta vabariigi väljakuulutamist. Seega ei valitud seda sündmust eraldiseisvana, vaid Malta piiratud poliitilisest osalusest vabariikliku riigikorrani kulgeva tee neljanda etapina.