KMS BU – Väljaanne 1

Park Güell rajati aastatel 1900–1914 tollase Barcelona äärelinnas. Tellijaks oli ettevõtja ja metseen Eusebi Güell, kes kavandas seal koos Antoni Gaudíga jõukatele peredele mõeldud eramuasumit. Idee lähtus Inglise aedlinna põhimõttest: elamud pidid olema ühendatud haljasalade, ühiskasutatavate alade ja kesklinnast eemal paiknemisega. Kavand leidis siiski vähe ostjaid ning seda ei viidud kavandatud kujul ellu. Hiljem omandas maa Barcelona linn; 1926. aastal avati see avaliku pargina.

Antoni Gaudí elas aastatel 1852–1926 ja oli Kataloonia Modernisme’i esindaja. Tema arhitektuur ühendab konstruktiivsed eksperimendid vormidega, mis on saanud ainest taimedest, loomadest ja geoloogilistest struktuuridest. Park Güellis kohandas ta teed, viaduktid ja tugimüürid künkliku maastikuga. Kompleksi iseloomustavad sammassaalid, voolujoonelised pinnad ja keraamikakildudega kaetud elemendid. See „Trencadíse” nime all tuntud mosaiigitehnika kasutab plaatide, nõude ja keraamika ebakorrapäraseid tükke.

Peasissekäigu juures asuvad kaks hoonet olid algselt kavandatud asumi jaoks väravavalvuri maja ja administratiivhoonena. Sissepääsu järel viib välitrepp sammassaalini, mis pidi olema elamukompleksi turuplats. Selle kohal asub suur lainelise pingiga väljak. Gaudí ühendas kujunduse ka tehniliste funktsioonidega, sealhulgas vihmavee ärajuhtimise ja kogumisega.

Park kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluva paiga „Antoni Gaudí teosed” hulka. See paik kanti nimistusse 1984. aastal ning hõlmab mitut arhitekti rajatist Barcelonas ja selle ümbruses. Hispaania laseb alates 2010. aastast igal aastal välja ühe oma UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvatele paikadele pühendatud 2-eurose mälestusmündi. Pargi valimine 2014. aastal oli osa sellest jätkuvast mündisarjast ega olnud seotud kompleksi ühe konkreetse tähtpäevaga.