Saksamaa · Alam-Saksimaa, Hildesheimi Miikaeli kirik

Michaeliskirche rajati 11. sajandi alguses benediktiinikloostri kirikuks. Selle ehitamise algatas Hildesheimi piiskop Bernward. Bernward kuulus Ottoni valitsejate lähikonda ning tegutses mõnda aega keiser Otto III kasvataja ja nõuandjana. Ta edendas Hildesheimis arhitektuuri, metallikunsti ja käsikirjade illumineerimist. Pärast surma 1022. aastal maeti ta kiriku krüpti.

Hoone järgib rangelt liigendatud sümmeetrilist põhiplaani, milles on kaks kooriruumi, kaks transepti ja mitu torni. Iseloomulik on piilarite ja sammaste vaheldumine pikihoones, mida nimetatakse „Alam-Saksi tugede vaheldumiseks“. Kompleks illustreerib Ottoni ajastu kirikuarhitektuuri ning mõjutas hilisemaid romaani stiilis ehitisi. Interjööris asub 13. sajandist pärinev maalitud puulagi. Sellel on kujutatud Kristuse sugupuud ning see kuulub väheste säilinud monumentaalsete keskaegsete puulagede hulka.

Reformatsiooni järel sai kirikust evangeelne-luterlik kirik, samal ajal kui klooster jätkas esialgu tegevust. 1945. aasta märtsis Hildesheimile korraldatud õhurünnakus sai hoone raskelt kannatada. Ümberehitamisel lähtuti teadlikult keskaegsest kujust ning see lõpetati 1960. aastaks. Seejuures kasutati ka varem evakueeritud ehitusdetaile ja kunstiteoseid.

Saksamaa liidumaade sari esitles liidumaid nende Bundesrati eesistumise järjekorras. Niedersachsen oli eesistuja aastatel 2013 ja 2014 ning seetõttu jõudis järg 2014. aastal temani. Iga liidumaa jaoks valiti ehitis või vaatamisväärsus, mis esindab selle ajalugu ja kultuuripärandit. Michaeliskirche viitab nii keskaegsele Hildesheimile kui ka kiriklikule ja kunstilisele keskusele ning 20. sajandi sõjas hävinud kultuuripärandi käsitlemisele.