Soome · 50 aastat ÜRO liikmesust

Ühinenud Rahvaste Organisatsioon loodi Teise maailmasõja lõpus Rahvasteliidu järglasena. Selle põhikiri allkirjastati 26. juunil 1945 San Franciscos ja see jõustus sama aasta 24. oktoobril. Põhikirjas sätestatud ülesannete hulka kuuluvad rahvusvahelise rahu säilitamine, konfliktide rahumeelne lahendamine, inimõiguste edendamine ning rahvusvaheline koostöö sotsiaal-, majandus- ja humanitaarküsimustes.

Soome vastuvõtmine toimus algava külma sõja taustal. Pärast sõdu Nõukogude Liiduga ja 1947. aasta Pariisi rahulepingut pidi riik oma välispoliitilise positsiooni ida ja lääne vahel uuesti määratlema. Soome vastuvõtmist ÜRO-sse lükkasid edasi suurriikide vaidlused uute liikmete vastuvõtmise üle. 14. detsembril 1955 võeti Soome lõpuks vastu koos veel viieteistkümne riigiga. See niinimetatud paketilepe lõpetas mitu aastat kestnud blokaadi Julgeolekunõukogus.

Liikmesus pakkus Soomele raamistiku, milles ühendada sõjalise liiduvabaduse poliitika aktiivse mitmepoolse koostööga. Juba 1956. aastal osalesid Soome sõdurid ÜRO esimeses relvastatud rahuvalvejõus, mis saadeti pärast Suessi kriisi Lähis-Itta. Rahuvalve, vahendamine ja rahvusvaheline konfliktide lahendamine kujunesid seejärel Soome ÜRO-poliitika korduvateks valdkondadeks. Ka hilisem Soome president Martti Ahtisaari töötas aastaid Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ülesandel, muu hulgas seoses Namibia üleminekuga iseseisvusele.

Mündi väljalase ühendas seega ülemaailmse asutamisjuubeli Soome enda sõjajärgse ajaloo pöördepunktiga. Servakirje viitab ühtlasi riigi kahele ametlikule keelele: „YK“ on soomekeelne lühend väljendist *Yhdistyneet kansakunnat*, „FN“ aga rootsikeelne lühend väljendist *Förenta nationerna*. Nii tähistatakse rahvusvahelist organisatsiooni mõlemast Soome keeletraditsioonist lähtudes.