Käibemüntide komplekt, peegelviimistlus

Aastapäev viitab euro pangatähtede ja müntide kasutuselevõtule 1. jaanuaril 2002. Arveldusrahana oli euro kasutusel juba alates 1. jaanuarist 1999. Sellest hetkest alates kehtestati osalevate rahvusvaluutade vahetuskursid pöördumatult; ülekandeid, kontode haldamist ja tehinguid finantsturgudel sai juba teha eurodes. Sularaha jäi esialgu käibele vastavates rahvusvaluutades.

Ühisraha aluseks oli Maastrichti lepingus kokkulepitud majandus- ja rahaliit. Osalemiseks pidid riigid täitma teatavad nõuded hinnastabiilsuse, riigi rahanduse, vahetuskursside ja pikaajaliste intressimäärade kohta. Rahapoliitika läks üle Euroopa Keskpankade Süsteemile ning euroala jaoks koordineerib seda Europäische Zentralbank. 1999. aastal võtsid euro arveldusrahana kasutusele esialgu üksteist riiki; Kreeka liitus 2001. aastal. Nii läksid 2002. aasta alguses kaksteist riiki korraga üle euro sularahale. Seniste vääringute pangatähed ja mündid kõrvaldati maksekäibest lühikese üleminekuaja jooksul.

2012. aastaks oli euroala Sloveenia, Küprose, Malta, Slovakkia ja Eesti liitumisega kasvanud 17 liikmesriigini. Seetõttu ei meenutanud münt mitte üksnes üleminekut sularahale, vaid ka ühise rahapiirkonna laienemist. Euromüntidel on ühine Euroopa-külg ja riigikohane külg, kuid need on seaduslikud maksevahendid kogu euroalal olenemata emiteerinud riigist.

Mälestusväljaande jaoks lasid kõik toonased euroala liikmesriigid vermida sama põhimotiivi. Selle kujunduse üle otsustasid kodanikud ja elanikud avalikul veebihääletusel. Valida sai viie kavandi vahel, mille žürii oli välja valinud üleeuroopalisest kujunduskonkursist. Heakskiidetud kavandi autor oli Helmut Andexlinger, Münze Österreich graveerija. Ühisväljaanne rõhutas sündmuse piiriülest iseloomu, samal ajal kui riigi nimetus, rahapaja tunnus ja servakiri jäid riigiti erinevaks.